/nginx/o/2011/12/21/884740t1h4b9c.jpg)
Itaalia pealinnas Roomas asuv kuulus Cafe de Paris avati taas.
Calabria maffiast puhastatud Cafe de Paris avati taas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat tagasi need restoran ja kohvik suleti, kuna avastati, et Calabria maffia Ndrangheta peseb seal raha, edastab The Telegraph.
Selle söögikoht andis inspiratsiooni ka režissöör Fredrico Fellini klassikafilmile «La Dolce Vita».
Cafe de paris oli 1960. aastatel kõrgkihi ja kuulsuste kokkusaamise koht. Selle kundedeks olid näiteks Sophia Loren, Ava Gardner ja Frank Sinatra.
Nüüd on see uuenenuna tagasi, pakkudes veini ja sööki, mille koostisained pärinevad maffialt konfiskeeritud maadelt.
Rooma Via Venetol asub restoran loodab oma hea nime taastada organisatsiooni Libera abil. Libera konfiskeerib farme ja ärisid, mille on maffia ebaseaduslikult omandanud.
Kohviku ja restorani menüüs olev punane vein pärineb Corleone lähedasest viinamarjamõisast. Corleone on Costa Nostra ja «Ristiisa» filmide sünonüümiks.
Oliivõli saadakse Calabriast ning pasta valmib nisust, mida kasvatatakse Campanias Camorra maffia endistel maadel.
Nimetatud söögikohad pakuvad ka Sacra Crona Unita maffia aladelt Pugliast pärit kirsstomateid, kuivatatud puuvilju, kuivikuid ja spargleid.
«Cafe de Paris on nüüd maffiavaba. Varem Ndgangheta poolt üle võetud söögikoht on nüüd uuesti legaalne äri,» lausus Liber juht, preester Luigi Ciotti.
Ciotti lisas, et see Rooma kuulus söögikoht on hea näide, et maffia vastane võitlus on vilja kandnud.
Rooma politseijuhi Giuseppe Pecoraro sõnul on organiseeritud kuritegevusega seotud organisatsioonid Roomas siiani üsna aktiivsed.
Maffia rahapesu näitas Fellini oma 1960. aasta klassikafilmis «La Dolce Vita», milles mängis peaosa legendaarne Marcello Mastroianni. Ta mängib kõmureporterit. Sellest linateosest pärineb ka sõna paparazzo.
Mastroianni ja Anita Ekbergi stseeni Trevi purskkaevus peetakse kinoajaloo üheks kuulsaimaks stseeniks.