VIDEO 80 aastat Teise maailmasõja algusest: briti noor reporter oli esimene, kes teatas sõja puhkemisest

Saksa sõdurid eemaldamas 1. septembril 1939 Saksa-Poola piiril olevat tõkkepuud

FOTO: War / ©2003 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Briti väljaande Daily Telegraph noor reporter Clare Hollingworth läks 1939. aasta augusti lõpul Poola uurima, mis seal toimub, sest brittideni olid jõudnud kuuldused Saksa väeüksustest Poola piiri lähedal.

27-aastasel Hollingworthil ei olnud sõjakorrespondendi kogemust, kuid ta oli hakkaja ja entusiastlik, teatavad bbc.com ja iltalehti.fi.

Hollingworth läks Katowices asunud Ühendkuningriigi konsulaati, kus ta palus peakonsulilt John Anthony Thwaitesilt laenuks autot ja autojuhti.

Reporter sai konsulilt teada, et Poola-Saksa piirile ja sealt Saksamaale pääsevad ainult diplomaadid. Selle tõttu väljastas peakonsul reporterile diplomaadi dokumendid.

28. august oli Hollingworthil Poolas kolmas tööpäev ja ta suundus koos autojuhiga Poola-Saksa piirile. Piiri ääres märkas ta kummalisi asju, eriti palju oli pruunika ja rohelise presendiga kaetud objekte. Osalt oli tuul presendi pealt heitnud ja selle all olid tankid, veoautod, haubitsad ja relvalaadungid.

29. augustil ilmus Daily Telegraphis esiloona «10 diviisi on valmis kiirrünnakuks». Loos oli öeldud, et sõda on kohe algamas.

«Saksamaa on toonud Poola piiri äärde Märisch Ostrautasse 10 motoriseeritud diviisi, kaasa arvatud 1000 ootevalmis tanki. Need relvajõud on mõeldud kiirrünnakuks Poolas,» kirjutas Hollingworth. Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused. Diviisil on oma lahingutoetus- ja teenindusvõimekus.

Hollingworthi artikkel jätkus, et Ida-Preisimaal toimuv on vaid üks märk, et Saksamaa relvajõud on sõjaks valmis.

«Olin Poola piiri lähedal Saksamaal ja muud ma seal ei näinud kui sõjaväeveokeid. Maanteel sõitsime mööda 65 sõjamasinast ning käisin kolmes piiräärses linnas, millest peaaegu kõik tsiviilelanikud olid lahkunud. Tänavad, kohvikud ja poed olid tühjad ja mahajäetud. Siiski üks apteek oli veel lahti ja ma üritasin sealt seepi osta, kuid mulle öeldi, et nad pidid kõik seebid andma sõjaväele,» jätkas inglanna.

Daily Telegraph oli tänu Hollingworthile esimene väljaanne Euroopas, mis teatas sõja puhkemisest.

Hollingworth sai lehe juhtidelt kiita, et algaja sõjakorrespondendina oli ta pannud tähele nüansse, mis viitasid lähenevale sõjale.

Saksa ohvitserid ja sõdurid 1939 Poolas

FOTO: akg-images / scanpix

1. septembril oli Hollingworth Katowices hotellis ja nägi aknast, kuidas Saksa tankid linna jõudsid. Ta helistas Varssavisse Briti saatkonda ja teatas, et sõda on lahvatanud. Telefoni vastu võtnud diplomaat arvas, et ajakirjanik keerab vinti üle ega uskunud tema juttu. Diplomaat rõhutas, et mitmel riigil on sõlmitud Saksamaaga mittekallaletungileping.

Hollingworth pistis siis telefonitoru aknast välja, et saatkonna töötaja kuuleks oma kõrvaga, mis Katowice tänavatel toimub. Oli kuulda tankide ja veoautode mürinat, nii jalaväelaste marssimist kui ka ülelendavaid lennukeid. Lõpuks jäid briti diplomaadid seda uskuma.

Kui Hollingworth helistas oma väljaande toimetusse, et sakslased tulid üle piiri Poolasse ja sõda on alanud, pidasid sealsed kogenud ajakirjanikud seda uudist algaja reporteri rumaluseks. Siiski jõudis väljaandesse tema telefoni teel vahendatud lugu sõja puhkemisest.

Saksa sõdurid eemaldamas 1939 Saksa-Poola piiril piiriposte

FOTO: akg-images /Scanpix

Hollingworth oli mõni aeg varem Poolas käinud ja näinud sinna Sudeedimaalt põgenenud inimesi.

Müncheni kokkuleppe kohaselt pidi Tšehhoslovakkia 1938 loovutama sudeedisakslastega asustatud alad Saksamaale.

Suurbritannias loodi 1939 Sudeedimalt põgenenud inimeste abiorganisatsioonid, millest üks oli British Committee for Refugees from Czechoslovakia (BCRC) ja selle esindajad asusid aitama põgenikke, võttes ette riskantseid operatsioone. Sudeedimaalt põgenenud 451 inimest jõudsid Poola sadamalinna Gdyniasse ja ootasid seal brittide abi. Need olid enamjaolt tšehhi intellektuaalid ja juudid, keda oleks võinud oodata koonduslaager.

Hollingworthil oli varasemast ajast Saksamaa viisa, mis 1939. aasta sügisel veel kehtis ja tänu sellele pääses ta veel kord Saksamaale ja ka Austriasse.

Hollingworth kasutas ära oma varasemate reiside kontakte ja tal õnnestus põgenikele hankida vajalikud dokumendid, et nad saaksid Poolast lahkuda.  

Hollingworth abistas põgenikke vastavalt nende perekonnanime esitähele ehk tähestiku järjekorras ning äärepealt oleks kaks meest, Zenker ja Zimmerman natside kätte jäänud. Briti ajakirjanik sai neile dokumendid üle noatera.

Kui põgenikud oli pandud Ühendkuningriigi suunas seilanud laevadele, jätkas Hollingworth sõjakorrespondendina ja jälgis, kuidas Saksa väeüksused Poola vallutasid.

Poola digitaalarhiivis olev foto saksa kindralist Günther von Klugest (keskel) ja teistest ohvitseridest septembris 1939 Poolas

FOTO: GROSSE / NATIONAL DIGITAL ARCHIVE POLAND / HANDOUT / EPA/Scanpix

Ta sai tööd Briti konsulaadis Katowices, sest seal oli palju inimesi, kes soovisid Briti viisa abil Poolast lahkuda ning konsulaadis nappis töökäsi.

Hollingworth intervjueeris päevas 50 põgenikku, uuris nende tausta ja tegi kindlaks, kas neil on õigus brittide abiorganisatsioonide abile.

Üsna pea sai Hollingworthist briti BCRC abiorganisatsiooni Poola osakonna juht. Tema abiga pääses 13 000 inimest, kes muidu oleks natside kätte langenud ja tõenäoliselt tapetud.  

Üks pääsenutest oli kaheaastane Madlena Korbelová, kes koos perega jõudis lõpuks USAsse ja kes sai hiljem nimeks Madeleine Albright. Albright oli 1997–2001 USA välisminister.

Madeleine Albright

FOTO: JOSHUA ROBERTS / Reuters / Scanpix

1940. aastast oli Hollingworth sõjareporter Rumeenias ja siis Põhja-Aafrikas.

Kui kõrbesõda juhtinud Briti kindral Bernard Montgomery vallutas 1943 Liibüas asuva Tripoli, saatis ta Hollingworthi sealt minema, kuna tema arvates ei olnud naiste koht rindel. 

Egiptusesse Kairosse saadetud Hollingworth läks edasi Alžeeriasse, et kajastada väljaandele Chicago Daily News kindral Dwight D Eisenhoweri juhitavate USA üksuste võitlust.

Pärast Teist maailmasõda jätkas Hollingworth sõjakorrespondendina, teatades sõjategevustest Lähis-Idas, Koreas ja Vietnamis ning Hiina kultuurirevolutsioonist.

Hollingworth jäi pensionile 70. eluaastate keskel ja asus elama Hongkongi, kus ta 105-aastasena 10. jaanuaril 2017 suri.

Briti ajakirjanik ja sõjakorrespondent Clare Hollingworth 105-aastasena

FOTO: Kin Cheung / AP/Scanpix

Ta oli kaks korda abielus, tema esimene abikaasa suri 1936. ja teine 1965. aastal.

Teine maailmasõda algas, kui saksa sõdurid vallutasid 31. augustil 1939 Poolas Gleiwitzis asunud raadiojaama. Sõduritel oli kaasas Dachau koonduslaagrist pärit poliitvange, kellele oli Poola sõdurite vorm selga pandud ja kes Gleiwitzis maha lasti.

Saksamaa esitles neid mahalastuid kui «tõendeid», et Poola tahab Saksamaaga sõda alustada ja sakslastel ei jäänud muud üle, kui Poola sõdureid tulistada. Nii õigustas Saksamaa diktaator Adolf Hitler Poola ründamist.

Saksa väeüksused ületasid 1. septembril 1939 Saksamaa-Poola piiri ja algas sõda.

Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid 3. septembril, et kuulutavad Saksamaale sõja, kuid nad ei läinud Poolale appi.

Poola armee ei suutnud Saksa vägedele vastu panna ja välksõja abil oli varsti kogu Poola vallutatud.

Teine maailmasõda kestis Euroopas kuni maini 1945, Aasias kuni septembrini 1945.

Teise maailmasõja lõpu tähistamine New Yorgis 1945. aastal

FOTO: akg-images /Scanpix

Tagasi üles