Kanada vrakiuurijad avaldasid uued fotod ja video 1845. aasta karmi saatusega polaarekspeditsiooni laevast HMS Terror, mis asub Kanada Nunavuti alal Kuningas Williami saare juures Terror Bay lahes, olles nagu ajakapsel.
Pildid ja video: 174 aastat tagasi uppunud polaarekspeditsioonilaev HMS Terror on nagu ajakapsel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on jahe vesi ja settekiht aidanud säilitada sellel laeval olevaid asju nagu merekaardid, logiraamatud, mööbel, nõud ja teadusinstrumendid, teatab cnn.com.
HMS Terror ja HMS Erebus asusid Ühendkuningriigist teele 1845, et otsida mereteed Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani ehk Loodeväila, kuid jäid seal jäässe kinni.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/30/12512163t1h2c5b.jpg)
129 meest, kaasa arvatud ekspeditsiooni juht John Franklin, jätsid laevad maha ja hakkasid jalgsi tagasiteed otsima. Nad kõik hukkusid, kaasa arvatud Franklin, mitte ainult külma ja nälja, vaid ka skorbuudi, kopsupõletiku ja konservide pliimürgituse tagajärjel.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/30/12512160t1h67b5.jpg)
Franklin ja ta meeskond jättis maha kaks teadet, millest esimene kannab kuupäeva 28. mai 1847 ja selle kohaselt oli nendega kõik korras.
Teine teade on 25. aprillist 1848 ja selles on kirjas, et 24 meeskonnaliiget on surnud ja 105 oli elus. Teate kohaselt suri Franklin 11. juunil 1847, kuid seal ei olnud mainitud ta matmispaika. Tõenäoliselt maeti ta Kuningas Williami saarele, kuid ta matmispaik on seni teadmata.
Päästeekspeditsoonid leidsid nii kirjad kui palju surnukehi. Briti võimud kuulutasid Franklini ja ta meeskonna ametlikult surnuks 31. märtsil 1854.
Selle uurimisekspeditsiooni laevade mahajätmine ja liikmete surm oli aastakümneid müsteerium.
Allveearheoloogid leidsid HMS Erebuse 2014. aasta septembris ja HMS Terrori 2016. aasta septembris Kuningas Williami saare lähedalt.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/30/12512154t1h0b15.jpg)
John Franklini juhitud arktilise piirkonna mereala uurimisekspeditsiooni peetakse üheks suuremaks poolaaralade uurimiskatastroofiks.
Kanada vrakiuurijad kasutasid HMS Terrori vraki nüüdsel uurimisel kaugjuhitavaid allveeroboteid (ROV) , kuid seda alust uurisid ka sukeldujad. Nende sõnul oli see Kanada üks suuremaid ja keerulisemaid allveeuurimisoperatsioone.
Nad uurisid ROVde abil esmakordselt detailselt selle laeva siseosa, kokku 20 kajutit ja ühisruumi. Nad said 90 protsenti vrakist videole.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/30/12512153t1h84fa.jpg)
Uurijate teatel on HMS Terrori vrakk säilinud üsna hästi ning kõige suurem aardelaegas on kapten Francis Crozier’ kajut.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/30/12512156t1h41a2.jpg)
«Seal on vesi 0 kraadi, hapnikku väga vähe ja sinna ei paista päike. Kõik see on aidanud kaasa vraki sisemuses olevate asjade säilimisele,» teatasid kanadalased.
Uurimismeeskonna juht Marc-André Bernier sõnas, et eriti üllatas neid kapteni kajut, mis on nagu tõeline ajakapsel.
«Mööbel on säilinud ja algses paigas. Sahtlid on kinni ja neis olevad dokumendid ja teised asjad on kaetud paksu settekihiga, mis on aidanud neid säilitada. Iga suletud kapp ja sahtel on tõeline aardelaegas, sest neis olev info aitab paremini mõista ühte kuulsamat polaarekspeditsiooni, mis lõppes nii juht Franklini kui teiste meeste surmaga,» sõnas Bernier.
John Franklin (16. aprill 1786 – 11. juuni 1847) oli Briti mereväeohvitser ja Arktika uurija.
Lisaks Loodeväila otsimisele uuris ta 1819 - 1822 Kanada rannikut Coppermine'i jõe suudmest idapool. Ka see ekspeditsioon oli üsna katastroofiline, sest tema ja meeskond jäid nälga. Franklin läks ajalukku kui «mees, kes sõi oma saapad ära», sest ellujäänud meeskonnaliikmete teatel nad tõesti sõid oma saapad ära. Ilma indiaanlaste abita oleksid nad kõik hukkunud.
Franklin oli 1836–1843 kuberner Tasmaanias, mida 19. sajandil nimetati Van Diemeni maaks.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/30/12512161t1ha2f6.jpg)