/nginx/o/2021/05/13/13779155t1hfff5.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/29/12510872t1hb34d.jpg)
Olgugi et tema nimel on üle 80 näitlejatöö filmides ja telesarjades, tunneb juba 12-aastasena Kuldgloobusele kandideerinud näitlejanna Kirsten Dunst, et Hollywoodi filmitööstus on teda ära unustanud.
Mis juhtus? Juba lapsena ilma teinud Kirsten Dunst kurvastab: tunnen, et Hollywood ignoreerib mind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 6-aastasena Woody Alleni filmis «Oedipus Wrecks» näitlejadebüüdi teinud ning 1994. aasta filmis «Intervjuu vampiiriga» (mille eest eelnimetatud nominatsioongi tuli) ilmselt ka kõigi eestlaste teadvusesse jõudnud 37-aastane näitlejanna pole mingil kummalisel põhjusel suutnud end päris tippu välja murda, kuigi seda keeruline mõõta on. Ka naine ise tunneb, et teda pole filmitööstuses kunagi väga hinnatud, ning jagas muret raadiosaates «In-Depth With Larry Flick».
Can @kirstendunst get some industry recognition already? pic.twitter.com/EnO4OWVGzf
— SiriusXM (@SIRIUSXM) August 27, 2019
Kui saatejuht küsis naiselt, kas ta tajub oma rollide mõjujõudu, siis enda imestuseks saab ta eitava vastuse. «Paljud mu filmid meeldivad inimestele alles tükk aega hiljem. Kui «Marie Antoinette» välja tuli, siis te kõik tegite seda maha! Ja nüüd kõikidele meeldib. «Drop Dead Gorgeous»? Jälle tehti maha, nüüd kõigile meeldib,» heidab ta kivi ka filmiajakirjanike kapsaaeda.
«Tunnen, et ma ei ole kunagi olnud oma tööstuse poolt hinnatud. Näiteks mind ei nomineerita auhindadele, kui paar Kuldgloobust välja arvata, kui ma alles väike olin, ja siis hiljem «Fargo» (2015. aasta Kuldgloobuse nominatsioon – toim.),» kirjeldas naine, mismoodi filmirahvast tema olemasolu justkui ei märkamagi ei tee. «Võibolla nad arvavad, et ma olen ikka veel see tüdruk filmist «Bring It On»,» oletab ta.
«See kõik paneb mind mõtlema, et mida ma küll tegin, et see nii on. Võibolla ma ei osanud seda Hollywoodi-mängu piisavalt hästi mängida või ma ei tea kah,» ei oska ta põhjust tuua. Siiski märkis ta, et lõppude lõpuks on kõige olulisem töö, mida oled ära teinud, ent tore oleks ka kolleegide poolt aegajalt tunnustatud saada.
Siiski on Euroopa osanud Dunsti talenti märgata: Cannes'i filmifestivalil pälvis ta oma rolli eest Lars von Trieri «Melanhoolia» (2011) eest parima naisnäitleja auhinna.
Küllap on siin rolli mänginud siiski ka naise enda rollivalikud, mis kipuvad valdavalt olema kunstilisemad ja sügavamad kui keskmine kassahitt. Siiski on Dunst teinud kaasa ka mitmes «Ämblikmehe» filmis. Ent elu on veel pikk ning kes teab, ehk tuleb kunagi veel ka Oscar ära, kui see ikkagi põhjalikult ette võtta – talenti on naisel küllaga.
Hetkel saab Dunsti näha seriaali «On Becoming a God in Central Florida» peaosas, kus ta kehastab naist, kes üritab valede ja pettustega püramiidskeemi tippu jõuda.