Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Head koolitee algust! President Kaljulaid jagas õpilastele nõu, millistest õppeainetest ei tohiks kindlasti loobuda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
President Kersti Kaljulaid.
President Kersti Kaljulaid. Foto: Remo Tõnismäe

President Kersti Kaljulaid rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis uue kooliaasta algusest ja jagas meenutusi oma kooliteest. Intervjuu viisid läbi Kristiina Kraus ja Lauri Hermann.

Täna hommikul tervitas president Kersti Kaljulaid raadio Elmar kuulajaid hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!». Kaljulaid meenutas, milline õpilane ta ise omal ajal koolis oli. «Võrreldes näiteks esimest ja kümnendat klassi, ma olin väga erinev õpilane. Kindlasti ei olnud ma täiesti viieline. Ma olen küll lõpetanud kooli hõbemedaliga, kuid see oli lihtsalt selleks, et ülikooli oleks kergem sisse saada,» sõnas Kaljulaid intervjuu alguses.

President sõnas, et talle meeldisid kooliajal nii humanitaar - kui ka reaalained. «Mulle meeldis matemaatika, kuid samas meeldis ka kirjandeid kirjutada,» täpsustas Kaljulaid.

Presidendi sõnul võib edu definitsioon väga erinev olla ja seetõttu ei toonud ta välja ka kindlat edu retsepti, millest kooliõpilastel tuleks juhinduda. Samas tõi ta välja soovituse, millest võiks noortel õppuritel tulevikus kasu olla. «Minu hinnangul on väga oluline koolis käijatele soovitada, et õppige kindlasti ka reaalaineid. Ärge rahulduge vaid lihtsama matemaatikaga, te võite sellisel juhul edasises elus ära lõigata päris palju huvitavaid erialaseid võimalusi. Millegipärast on inimene loodud nii, et kui ta korra on läinud juba kergema vastupanu teed ja reaalainetest loobunud, siis tagasitulemine on keeruline. Õppige matemaatikat, keemiat ja füüsikat. Tänapäevases maailmas on inseneriteadused kindlasti need, mis toovad leiva lauale. Ka arstiteadust ei saa õppida, ilma, et sul oleks arusaamist matemaatikast, keemiast ja füüsikast,» sõnas Kaljulaid.

«Eesti suur rikkus on see, et meil on koolisüsteem, kus igast koolist tulles jõuad Eesti parimatesse ülikoolidesse, kui vaid ise tahta ja õppida. Väga paljudes arenenud riikides see nii ei ole. Meie koolisüsteem on hästi võrdne ja see on selle süsteemi tohutu väärtus. Seda tuleb väga hoida ja siia tuleb ka ressursse panustada,» sõnas Kaljulaid.

Samuti oli juttu koolikiusamise problemaatikast ja presidendil oli ka sel teemal soovitusi jagada. «Esiteks ma ei taha nõus olla sellega, et kooli kiusamine oli, on ja jääb. Kindlasti peab meie eesmärk olema kiusamise vaba kool. Kõik on kinni märkamises. Ka lapsed ise saavad palju ära teha. Kui sa näed, et mõni sinu klassikaaslane on jäänud kuidagi kõrvale, mine räägi temaga ja kutsu ta teiste hulka. Võibolla ta see päev ei taha tulla, mine proovi järgmine päev uuesti. Suuremad koolilapsed saavad ju aru, kui väiksematele tehakse liiga. Igal väikesel koolilapsel, kel pole oma klassis kõige parem hetk, võib olla palju abi sellest, kui tuleb mõni vanema klassi õpilane ja on talle seltsiks. Võimalusi on lastel endil, kuid see kõik algab ikkagi kodust,» sõnas Kaljulaid.

President soovis koolirahvale rõõmsat koolitee algust. «Rõõmsat kooli ja märkamist. Soovin, et kõikidel oleks koolis rõõmus! Mind ei rahulda see, et enamasti on koolis tore olla, koolis peab olema alati tore olla. Kuigi kõige tähtsam on koolis saada targaks, siis targaks saamist toetab see, milline on õpikeskkond. Ilusat kooliaastat kõigile,» lausus Kaljulaid.

Tagasi üles