Video: Vaiksel ookeanil liigub 20 000 jalgpalliväljaku suurune vulkaanilisest kivimist «parv»

Inna-Katrin Hein
Copy
Michael Hoult näitamas osi Vaikses ookeanis liikuvast pimsskivist «parvest»
Michael Hoult näitamas osi Vaikses ookeanis liikuvast pimsskivist «parvest» Foto: EPA/Scanpix

Vaiksel ookeanil liigub vulkaanilisest kivimist «parv», mis ekspertide hinnangul on umbes 150-ruutkilomeetrine ehk 20 000 jalgpalliväljaku suurune ning mis liigub Austraalia suunas.

USA kosmoseagentuuri NASA teatel märkasid seda «parve» 9. augustil seal oma katamaraaniga seilanud austraallased Michael ja Larissa Hoult, kelle arvates on 90 protsenti sellest moodustisest veel alla ja vaid 10 protsenti on veepeal näha, teatab cnn.com.

Larissa Hoult tegemas fotosid tükkidest, mis on pärit Vaikses ookeanis liikuvalt pimsskivist «parvelt»
Larissa Hoult tegemas fotosid tükkidest, mis on pärit Vaikses ookeanis liikuvalt pimsskivist «parvelt» Foto: EPA/Scanpix

Nad lisasid, et arvatavalt on see õhulisest pimsist objekt pärit Tonga saarestikust, kus toimus veealune vulkaanipurse.

«Olime olnud ookeanil 10 päeva, kui see vulkaanilisest kivimist objekt ilmus järsku meie juurde, nagu oleks ootamatult veest saar kerkinud,» teatasid Houltid.

Austraallaste teatel jäid nad mõneks ajaks selle «parve» lõksu, kuid lõpuks pääsesid minema.

Nii Austraalia kui mitmed Vaikse ookeani saareriigid andsid pimsist ujuvobjekti kohta purjetajatele hoiatuse. See peaks Austraalia idarannikule jõudma 7 – 10 kuu pärast.

Teadlaste arvates võib see vulkaaniline objekt mõjuda kohalikule merefloorale ja –faunale ning Suurele Vallrahule hästi, sest koos sellega saabub sinna uusi koorikloomi, meretaimi ja teiste olendite kooslusi.  

Austraalia Queenslandi  ülikooli geokeemiku Scott Bryani andmetel liigub pimsskivist objekt päevas edasi 10 – 30 kilomeetrit.  Ta võttis arvutustes arvesse hoovused, tuulesuuna ja lainekõrguse.

Ta lisas, et sellised vulkaanilisest kivimist objektid võivad tekkida ookeanil umbes iga viie aasta järel. Selline tekkis näiteks 2012 ja siis oli sellel positiivne mõju, kuna koos sellega saabus Suurele Vallrahule uusi kolooniaid mereloomi ja –taimi.

«Sellised pimsskivist objektid on nagu suured laevad, mida erinevad liigid kasutavad transpordivahendina. Arvan, et ka nüüdsel «parvel» on positiivne mõju Suurele Vallrahule, kuna koos sellega saabuvad uued nuivähid, korallid ja veel mitmed teised elusolendid,» teatas Bryan.

Osa Suurest Vallrahust
Osa Suurest Vallrahust Foto: SOCIAL MEDIA / REUTERS/Scanpix

Ta jätkas, et kui poorne pimsskivi lõpuks vett täis läheb ja põhja vajub, võib ta ikkagi olla koduks paljude liikide esindajatele, kaasa arvatud uutele korallidele, mis võivad paljuneda nii sigimise kui pungumise abil.

Suure Vallrahu korallid
Suure Vallrahu korallid Foto: MIA HOOGENBOOM / AFP/Scanpix

Kliimasoojenemine ja ookeanivee temperatuuri tõus on tapnud pooled Suure Vallrahu korallidest.

Suur Vallrahu (inglise Great Barrier Reef) on korallrahude süsteem, mis paikneb Austraalia kirdeosas Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres.

Suure Vallrahu pikkus on 2600 kilomeetrit ja pindala umbes 344 400 ruutkilomeetrit, see on nähtav ka kosmosest.  

Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim, mis moodustub vulkaanipursete käigus ränirikkast magmast. 

Pimsskivi. Pilt on illustreeriv
Pimsskivi. Pilt on illustreeriv Foto: HO / REUTERS/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles