Video: kas Amazonase vihmametsa põlengud on seotud kohaliku hõimu kohtuvõiduga naftafirmade üle?

Kohaliku hõimu liikmed oma maal Brasiilias Amazonase osariigis

FOTO: UESLEI MARCELINO / REUTERS/Scanpix

Sotsiaalmeedias levib teooria, et selle aasta arvuliselt suured Amazonase vihmametsa põlengud võivad olla seotud kohaliku hõimu kohtuvõiduga naftafirmade üle.

Waorani hõim on elanud Amazonas vihmametsa piirkonnas tuhandeid aastaid, teatab express.co.uk.

Kohaliku hõimu liikmed oma maal Brasiilias Amazonase osariigis

FOTO: UESLEI MARCELINO / REUTERS/Scanpix

Amazonase vihmamets asub Lõuna-Ameerikas üheksa riigi alal, kaasa arvatud Brasiilias ja Paraguays, kus on praegu vihmametsapõlengud.

Waorani hõimu teatel müüsid nende kahe riigi ja Ecuadori võimud naftafirmadele vihmametsas maid, mis kuuluvad neile ning selle tõttu läksid nad kohtusse, et maad tagasi saada.

Kohus otsustas, et kuna see maamüük toimus ilma hõimuga konsulteerimata, siis see on ebaseaduslik ja ei kehti. Ecuador kaebas selle otsuse edasi, kuid jäi taas kaotajaks.

Kohus langetas selle aasta juulis lõpliku otsuse, et riikide poolt müüki pandud põlismaa jääb hõimule ning naftafirmadel ei ole seal õigus naftat otsida ja puurauke kaevata.

Üsna pea pärast seda otsust tekkisid Amazonas vihmametsa erinevatesse paikadesse põlengud.

Sotsiaalmeedias hakati küsima, et kas hõimu soosiva kohtuotsuse ja põlengute vahel on seos.

«Põlengute taga on midagi kahtlast ja ei saa välistada, et hõimu maad mitte saanud firmad süütasid vihmametsa,» kirjutati.

Veel üks isik teatas: «Kohtu otsusega jäi maa hõimule, kuid millegipärast neile jäänud alad süttisid».

Kolmas kirjutas: «Põlengute teke on läbi näha, sest keegi ei oodanud, et kohalik hõim seljatab kohtus suured naftafirmad. Vihmametsa põlengutega on seotud vandenõu».

Kohaliku hõimu liikmed oma maal Brasiilias Amazonase osariigis

FOTO: UESLEI MARCELINO / REUTERS/Scanpix

Samas ei ole neil kirjutajatel kindlaid tõendid, mis näitaks, et põlengute eest tuleks naftafirmasid vastutavaks pidada.

Brasiilia president Jair Bolsonaro on oma agressiivse keskkonnapoliitikaga paljudele pinnuks silmas ning keskkonnakaitsjate sõnul pooldab Amazonas vihmametsa hävitamist. 

Bolsonaro arvates peaks kõik põlishõimud oma maa ära andma, et nad saaksid 21. sajandi elu nautida.

President vallandas Brasiilia kosmoseuuringute instituudi juhi, kuna see instituut avaldas raporti Amazonase selle aasta ulatuslikest põlengutest.

Kui Bolsonaro 1. jaanuaril 2019 Brasiilia presidendiks sai siis viis ta põlisrahvaid puudutavate küsimuste lahendamise Indiaanlaste Fondilt üle Brasiilia Põllumajandusministeeriumi haldusalasse.

Ta andis põllumajandusministeeriumi eriametnikule Luiz Antonio Nabham Garciale ainuõiguse otsustada, millised maad põlishõimudele alles jätta ja millised konfiskeerida.

Brasiilia keskkonnaametnike teatel on sel aastal olnud Amazonase vihmametsas 84 protsendi võrra rohkem põlenguid kui 2018. aastal.

Kohaliku hõimu liikmed oma maal Brasiilias Amazonase osariigis

FOTO: UESLEI MARCELINO / REUTERS/Scanpix

Nafta- ja gaasifirmad tekitaksid Amazonases mitmeid probleeme.

Metsa mahavõtmise ja teede rajamine tooks kaasa mitmete liikide hävinemise.

Nafta- ja gaasimaardlate ehitamisega kaasneb pinnase ja vee saastamine.

Gaasi tootmisjäägid võivad  tekitada õhusaastatust ja maastikupõlenguid.

Kohalike elanike elu ei muutu nafta- ja gaasifirmade investeeringute tõttu paremaks, vaid halvemaks, kuna nad ei saa sellest rikkusest osa ja nende elukeskkonda hävitatakse.

Kohaliku hõimu liikmed oma maal Brasiilias Amazonase osariigis

FOTO: UESLEI MARCELINO / REUTERS/Scanpix

Tagasi üles