Saksa linn pakub miljon eurot sellele, kes suudab tõestada, et linna ei ole olemas

Silt, mis näitab Bielefeldi lõppemist

FOTO: imago stock&people/imago/United Archives/Scanpix

Saksamaa lääneosas asuv linn pakub üks miljon eurot ükskõik kellele, kes suudab tõestada, et seda linna ei eksisteeri.

Tegemist on Nordrhein-Westfaleni liidumaa linna Bielefeldiga, mis asub Teutoburgi metsa läbiva strateegiliselt tähtsa tee ääres, teatab newsweek.com.

Teutoburgi mets on läinud ajalukku seal aastal 9 pKr toimunud lahinguga, milles germaani hõimude ühisvägi hävitas Rooma keisririigi kolm leegionit ja abiväed, mida juhtis väejuht Publius Quinctilius Varus. Vana-Rooma ajaloolased nimetasid selle kaotuse Varuse katastroofiks (Clades Variana).

Teutoburgi metsa lähendane Bielefeld asutati 9. sajandil, nüüdisajal elab seal umbes 340 000 elanikku, seal on mitmeid keskaegseid losse ja ülikool.

See on ka Saksamaa tuntud firma Dr. Oetker kodulinn.

Firm Dr. Oetker logo

FOTO: Caro / Rupert Oberhäuser /Scanpix

Linnavõimude teatel tahavad nad lahendada selle linna kohta käiva vandenõuteooria, mis väidab, et tegelikult ei ole Bielefeldi olemas.

Selle linna täisealistel kodanikel ja teistel sakslastel on võimalik kuni 5. septembrini viia linnavalitsusse tõend selle kohta, et Bielefeldi ei ole olemas.

Linnavõimude teatel saavad nad 99,99-protsendilise tõenäosusega lükata ümber kõik tõendid, mis näitavad, et linna ei ole olemas.

Kohalikud loodavad, et linnaisad teevad seda, sest muidu tuleks sellele, kes tõendab linna mitteeksisteerimist, maksta 1 miljon eurot, mis tuleb maksumaksjatelt.

Saksa linn Bielefeld 20. sajandi alguse fotol

FOTO: Rights Managed / Mary Evans / Library of Congress/Scanpix

Bielefeldi probleem algas 1994, kui üliõpilane Achim Held avaldas Usenet sõnumikeskkonnas sõnumi: «Bielefeld? Seda ei ole olemas».

Usenet oli sõnumikeskkond, mis eelnes interneti jututubadele ja sotsiaalmeediale. Usenetist on pärit ka mitmed vandenõuteooriad.

Heldi sõnum Bielefeldi kohta läks liikvele ja interneti levikuga sai sellest mõistatus kogu Saksamaal.

Held oli infotehnoloogiaüliõpilane, kes 1994. aastal oli sadamalinnas Kielis üliõpilaste peol, kuhu saabus ka külaline Bielefeldist. Held ei olnud kunagi varem sellisest linnast kuulnud ja seal oli veel teisi, kes ei olnud.

Mõni aeg hiljem nägi Held remonditava tee ääres silti, millele oli kirjutatud käsitsi «Bielefeld». See pidi suunama autojuhte linna suunas.

Üliõpilane sai sellest idee esitada avalikult küsimus, et kas Bielefeld on ikka olemas.

Held pani oma küsimuse Usenet keskkonda, millel oli piiratud kasutajaskond, kuid sellest hoolimata läks küsimus sealt lendu ja jõudis massidesse.

Isegi Saksa kantsler Angela Merkel viitas ühel auhinnatseremoonial peetud kõnes, et Bielefeld on olemas ja ta on seda linna külastanud.

Saksa kantsler Angela Merkel 

FOTO: Hannibal Hanschke/Reuters/Scanpix

«See linn on olemas. Ma tean, et külastasin nimetatud linna ja loodan sinna kunagi tagasi minna,» sõnas kantsler kohal olnute naerulagina saatel.

Bielefeld sai linnaõigused 1214, kuulus Sparrenburgi kindlus ehitati 1240. aastatel ning 15. sajandi lõpul liitus see linn Hansa Liiduga.

19. sajandil sai linnast tööstuslinn, sinna jõudis raudtee, rajati ketrus – ja metallivabrikuid.

Teise maailmasõja ajal 1944 - 1945 tegid liitlased linnale mitu rünnakut, et hävitada sealset sõjatööstust. USA väed sisenesid linna aprillis 1945.

Linnas asub 1969. aastal asutatud Bielefeldi Ülikool.

Saksa linn Bielefeld 20. sajandi alguse fotol

FOTO: Rights Managed / Mary Evans / Library of Congress/Scanpix

Tagasi üles