Brasiilia president süüdistab «maailma kopsude» põlemises looduskaitsjaid

Põleng Brasiilias Amazonase osariigis Humaita lähedal asuvas vihmametsas

FOTO: UESLEI MARCELINO / REUTERS/Scanpix

Amazonase vihmametsas, mida nimetatakse ka «maailma kopsudeks», on juba paar nädalat olnud metsapõlengud, mis kahjustavad sealset ökosüsteemi.

Suur osa Amazonase vihmametsast on Brasiilias, kus paremäärmusliku presidendi Jair Bolsonaro juhtimisel eiratakse looduse kaitsmist, teatab bbc.co.uk.

Bolsonaro sõnul ei ole praeguses põlengus süüdi farmerid, kes vajavad uut maad ja kasutavad metsa mahavõtmiseks ka põletamist, vaid looduskaitsjad, kelle lohakuse tõttu mets süttis.

Brasiilia presidendi andmetel läksid looduskaitsjad vihmametsa koos kaameratega, mille läätsed süütasid põlengu.

Kui ajakirjanikud küsisid Bolsonarolt, et kas tal on selle kohta tõendeid, vastas president, et see on «kõhutunne».

Ta lisas, et looduskaitsjad tahtsid kätte maksta selle eest, et valitsus vähendas nende toetusrahasid.

Põleng Brasiilias Amazonase osariigis Humaita lähedases vihmametsas

FOTO: UESLEI MARCELINO / REUTERS/Scanpix

USA ja Euroopa meedia teatel on looduskaitsjate süüdistamine Bolsonaro katse veeretada endalt vastutus praeguse looduskatastroofi eest.

Bolsonarot on kritiseeritud selle eest, et ta eelistab majandusarengut Amazonase vihmametsa kaitsmisele ja toetab uue põllumajandusmaa tekitamist vihmametsa arvelt, kutsudes farmereid üles metsa põletama.

Jair Bolsonaro

FOTO: Eraldo Peres / AP/Scanpix

Norra ja Saksamaa teatasid, et nad katkestavad Amazonase vihmametsa kaitsmise toetuse maksmise Brasiiliale.

Brasiilia kosmoseuuringute keskuse satelliidiuuringu kohaselt on sel aastal olnud Amazonase vihmametsas 73 000 põlengut. Möödunud aastal oli põlenguid 39 700 ehk  need on sel aastal peaaegu kahekordistunud.

Põleng Brasiilias Rondonia osariigis Porto Velho lähedases vihmametsas

FOTO: Ueslei Marcelino / REUTERS

Nüüdsed põlengud on nii võimsad, et nendest tekkiv suits on kosmoses näha ning see on jõudnud põlengualat ka rannikule, mattes näiteks São Paulo musta suitsu.

Amazonases asub maailma suurim vihmamets, mis toodab 20 protseni meie planeedi atmosfääris olevast hapnikust ja selle tõttu nimetatakse teda «maailma kopsudeks».  

Aerototo Brasiilias asuvast vihmametsast

FOTO: CARL DE SOUZA / AFP/Scanpix

Vihmamets mängib tähtsat rolli meie planeedi süsinikdioksiidi taseme reguleerimisel. Toimub fotosüntees, mille käigus taimed ja puud absorbeerivad süsinikdioksiidi ja vabastavad hapnikku.

Selle metsa põlemiselt vabaneb absorbeeritud süsinikdioksiidi, mida meie planeedi atmosfääris on juba liiga palju.

Tagasi üles