:format(webp)/nginx/o/2019/08/22/12488549t1hc494.jpg)
Üle 14 aasta tehti Titanicu vraki juurde sukeldumine, mis näitas, et selle kuulsa laeva vrakk on ookeanipõhjas üsna kiiresti kadumas.
Video: hiljutine sukeldumine näitas, et Titanic on kiiresti kadumas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15. aprillil 1912 uppunud laeva jäänused asuvad Atlandi ookeani põhjaosas Kanada Newfoundlandi saare lähedal 3,8 kilomeetri sügavusel, teatab livescience.com.
Uurimismeeskond eesotsas okeanograaf Victor Vescovoga tegi selle kuu alguses Titanicu vraki juurde mitu uurimisrobotiga sukeldumist.Nad leidsid, et võrreldes 14 aasta taguse ajaga, mil tehti eelmine ulatuslikum sukeldumisekspeditsioon, on Titanicu vrakk kiiresti lagunenud. Lagunemine on silmnähtav eelkõige laeva paremas pardas, kus asusid ohvitseride kajutid ning osa seal varem olnud detailidest on kadunud.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/22/12488542t1h72b3.jpg)
«Pilt kapteni vannist on Titanicu fännide seas üks populaarsemaid, kuid see on nüüdseks kadunud. Kadunud on veel paljud parema parda objektid, mida veel 14 aastat tagasi oli näha. See häving jätkub kiires tempos,» sõnas nüüdse sukeldumisega seotud ajaloolane, Titanicu ekspert Parks Stephenson.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/22/12488544t1h8574.jpg)
Nüüdsest sukeldumisest Titanicu juurde valmib dokumentaalfilm.
Titanicu hävimisel mängivad rolli mitu asja: soolakorrosioon, ookeanihoovused, mis kulutavad habrast metalli ja metallisööjatest mikroobid.
Uue uuringuga seotud mereteadlaste sõnul on Titanicu jaoks kõige ohtlikumad roostest toituvad Halomonas titanicae bakterid.
See liik sai laeva nime 2010. aastal, kui teadlased uurisid vraki küljest 1991. aastal eemaldatud roostestalaktiidi ja leidsid sellest bakteritekoloonia.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/22/12488545t1h2902.jpg)
Henrietta Mann oli üks neid teadlasi, kes Titanicut hävitavaid baktereid uuris ja tema arvates ei ole Titanicust 2030. aastaks enam eriti midagi järel, kuna «mikroobid on kõik ära järanud».
Titanicu vraki leidis 1.septembril 1985. aastal tuntud okeanograaf ja vrakiotsija Robert Ballard koos oma meeskonnaga. Nad olid esimesed, kes nägid, et kuulus laev, mis läks oma esmareisil pärast jäämäega kokku põrkamist põhja, oli murdunud kaheks osaks. Titanic on Newfoundlani saarest 600 kilomeetri kaugusel kagus.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/29/12417789t1h86f5.jpg)
Titanic alustas oma esmareisi Ühendkuningriigist Southamptonist 10. aprillil 1912, tehes vahepeatuse Prantsusmaal Cherbourg’is ja Iirimaal Queenstownis, võttes siis suuna New Yorgile.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/22/12488548t1hf69a.jpg)
Titanic põrkas 14. aprilli 1912 hilisõhtul kokku jäämäega ja vajus 15. aprillil 1912 paar tundi pärast kokkpõrget Atlandi ookeani.
Pardal oli 2224 reisijat ja meeskonnaliiget, kellest hukkus umbes 1514.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/22/12488553t1h6459.jpg)