Astrofüüsik: kui asteroid Bennu tabab Maad, siis see võrdub 76 000 tuumapommi plahvatamisega

NASA arvutijoonistus asteroid Bennust ja OSIRIS-REx uurimissondist

FOTO: / AP/Scanpix

Astronoomide sõnul jälgivad nad pidevalt asteroid 101955 Bennut, kuna tegemist on Maa-lähedase ohtliku kosmilise kehaga, mis meie planeeti tabades võib tekitada globaalse katastroofi.

Teadlaste arvutisimulatsioonid ja arvutused on näidanud, et Bennu kiirus Maaga kokku põrkamisel on 7000 meetrit sekundis ning kahe keha kokkupõrkel tekkiva plahvatuse võimsus on võrdne 76 000 Hiroshima tuumapommi omaga, tekitades 20 kilomeetri laiuse tulekera ja tsunamisid, teatab express.co.uk.

Jaapani linn Hiroshima pärast 1945. aasta tuumapommiplahvatust

FOTO: AFP / AFP/Scanpix

NASA andmetel võib 500-meetrine Bennu Maaga kokku põrgata ajavahemikul 2175 – 2196. Võimalus, et see juhtub on 1:2700.

OSIRIS-REx uurimissondi foto asteroid Bennust

FOTO: HO / AFP/Scanpix

Teadlased lisasid, et kuigi Bennu ei ole nii suur kui 65 miljonit aastat tagasi hiidsisalike väljasuremise käivitanud asteroid, mis oli 10-kilomeetrine, kaasneb ka Bennuga ulatuslik katastroof.

NASA jälgib ja uurib Bennut OSIRIS-REx uurimissondi abil, mis võtab sellelt asteroidilt proove ja kaardistab pinda. Uus informatsioon Bennu kohta peaks jõudma Maale 24. septembril 2023.

NASA joonistus OSIRIS-REx uurimissondist

FOTO: NASA / REUTERS/Scanpix

Bennult saadavad proovid aitavad astronoomidel ja astrofüüsikutel saada rohkem informatsiooni nii selle asteroidi kui ka meie päikesesüsteemi kohta.

USA Alabama ülikooli astrofüüsik Allen Bryan sõnas, et Bennu ja Maa kokkupõrkel tekib plahvatus, mida inimkond ei ole varem näinud ega kogenud. «See on umbes sama, kui pannakse lõhkema 1150 megatonni TNTd. Võrdluseks: USA poolt Teise maailmasõja ajal Jaapani linnale Hiroshimale visatud tuumapomm võrdus 0,015 megatonni TNTga. Seega on Bennu kokkupõrge Maaga 76 000 korda võimsam,» selgitas teadlane.

Bryani sõnul on suur tõenäosus, et Bennu tabab Maad mõnes ookeanis, sest meie planeedist 70 protsenti on kaetud veega. Bennu «maandumisega» kaasnevad megatsunaamid ja muutub kliima.

NASA joonistus Maast ja OSIRIS-REx uurimissondist

FOTO: / AP/Scanpix

NASA teadlaste sõnul saavad nad rohkem infot Bennu kohta, kui OSIRIS-REx sellelt asteroidilt võetud proovidega Maale tagasi pöördub.

OSIRIS-REx uurimissondi foto asteroid Bennu pinnast

FOTO: HO / AFP/Scanpix

OSIRIS-REx uurimissond jõudis Bennu juurde möödunud aasta detsembris, olles läbinud üle miljardi kilomeetri. OSIRIS-RExi missiooni juhtivteadlane Dante Lauretta sõnas, et Bennu kindlasti üllatab ja nad peavad olema valmis ka šokeerivaks avastuseks.

101955 Bennu (varasem tähistus 1999 RQ36) on umbes 500-meetrise diameetriga Apollo-tüüpi asteroid, mis avastati 1999. Apollo-tüüpi asteroidide puhul võivad nende orbiidid lõikuda Maa orbiidiga.

Arvutused on näidanud, et Bennu ja Maa kokkupõrke tõenäosus on kõige suurem 21. septembril 2175.

OSIRIS-REx uurimissondi foto asteroid Bennust

FOTO: / AP/Scanpix

Bennu tiirlemisperiood on 1,2 aastat, pöörlemisperiood 4,28 tundi ja selle asteroid liikumiskiirus on keskmiselt 28 000 meetrit sekundis.

OSIRIS-REx startis 8. septembril 2016 ja jõudis Bennu juurde 3. detsembril 2018. Uurimissondi osa andmeid Bennu kohta on juba jõudnud Maale teadlasteni ja nende sõnul on sellel asteroidil jälgi veest.

Tagasi üles