Võttegalerii: Kiir ja Imelik samuti platsis! Lutsu «Talve» filmis löövad kaasa mitmed Paunvere saaga staarid

Sel suvel võetakse kaunilt suvises olustikus ning viljaka teleseriaalide väntajana tuntud režissöör Ergo Kulla («Padjaklubi», «Naabriplika», «Nukumaja») käe all üles Oskar Lutsu Paunvere epopöa neljanda osa «Talve» sündmustel põhinev samanimeline mängufilm. 

Võtted toimusid suuremalt jaolt Vooremaa maaliliste maastikukuplite vahel: vaata värskest võttegaleriist «Talve» paremaid palu läbi võtteperioodi.

Fotodelt näeb nii armastust kui ka siiani imelises vormis vanu Lutsu loodud tegelasi eesotsas Teele, Kiire ja Imelikuga ning teisigi paunverelasi. Vana kaardivägi ehk Riina Hein, Margus Lepa, Rein Aedma jt ilmuvad ekraanile igihaljas headuses, võimsat hoogu annavad linaloole aga noorem seltskond: Arno, Kiire ja Tootsi pojad on režissöör Ergo Kulla käeläbi saanud võrratu valiku. Henessi Schmidt särab oma esimeses filmirollis aga nagu imeline haldjas. 

INTERVJUU STSENARIST MARTIN ALGUSEGA

Miks just nüüd ja miks «Talve»?

Eks seda filmi on juba mõnda aega teha tahetud, aga tundub, et paljud head asjaolud sattusid just nüüd kokku. Saime nii loo kui ka meeskonna paika, saime filmimiseks sobiva eelarve. Olen väga tänulik varasemale meeskonnale, kes loo arendamise kallal vaeva nägi, see töö ei jooksnud kindlasti tühja. Kui «Talve» filmi teema esile kerkis, siis haarasin rõõmuga sellest kinni, olen ise sünnilt Vooremaalane ja juba lapsest peale nendesamade põldude vahel ringi jalutanud. 

Mida see Lutsu «Talve» eestlastele täna üldse võiks tähendada?

See on vist üks puuduolev pusletükk, mis nüüd paika saab. Usun ka, et Oskar Luts oleks rahul, kui näeks, mida teeme ja kuhu liigume. 

Kui palju on «Talves» Lutsu lugu ja kui palju olete seda pea peale pööranud? 

Võtsime julguse ja vabaduse «Talve» päris korralikult ümber teha. Mõtlesin selle peale palju, mida Oskar Luts ise oleks selle looga tegelikult teha tahtnud. Raamatust on võetud mõned põhimotiivid ja needki oleme kohati üllataval moel lahendanud. Valisime toimumisajaks 1942. aasta, Saksa okupatsiooniaja. Seda pole palju kajastatud, see aeg tundus vastuoluline ja põnev taust, millesse meie tegevus istutada. 

Mida filmist publikul oodata on – kas sügavat draamat või hoopis pöörast komöödiat?

Kindlasti saab filmis nalja, seda ikka oodatakse Lutsuga seonduvalt, aga samuti on seal lutsulikku elutruud draamat, on põnevust ja muidugi on seal armastust. On ka kaunist suvist Vooremaad, varasemast juba tuttavat Paunveret, mis on ju kah üks tegelastest näitlejate kõrval ja taustal. 

Meie «Talve» on üks ilus, naljakas ja põnev armastuslugu keerulistel aegadel, kus Lutsu tegelaste vanem põlvkond nooremale teatepulga üle annab. Saaga saab kauni lõpu ja samas läheb elu edasi. Raamatuga on erinevusi päris palju, üks asi on filmi dünaamika ja loogika, mis ise sunnib loosse muudatusi tegema, aga samas oli meil ka suur lisaeesmärk olla lutsulikum ja põnevam kui algamaterjal ise, mis teadagi pole suures osas Lutsu enda kirjutatud. 

See on Ergo Kulla ja Martin Alguse esimene ühine täispikk film. Mis tundeid see tekitab?

Võtame asja väga tõsiselt, tahame luua teose, mis on eelkäijatega igati samaväärne. Vastutus on suur ja samuti ka ootused, üritame ülesande kõrgusel olla.

1994. aastal ehk 41 aastat pärast Oskar Lutsu surma ilmunud «Talve» (variautoriks kirjandushuviline Arnold Karu, mistõttu romaani päritolus Lutsu sulest siiani kaheldakse) raamatu põhjal valmiva linaloo lavastajaks on Ergo Kuld, ja stsenarist Martin Algus, vahendab Tartu Postimees. «Talvet» ehk «Kevadest», «Suvest» ja «Sügisest» (Arvo Kruusemendi poolt filmideks vändatud vastavalt 1969, 1976 ja 1990) tuntud tegelaste saatusele lubas Luts oma lugejatele järge juba 1939. aastal, ent raamat jäigi tema eluajal ilmumata. 

«Üritame tabada ehedat lutsulikkust ja minna samasse ritta filmidega, mis varem on ilmunud,» rääkis stsenarist Martin Algus. «Žanriliselt on meie film draama-komöödia, sest Lutsuga seonduvalt oodatakse ikka huumorit, nii et sellest me ei pääse ja mõnuga kasutame seda teed.»

«Talve» tegevus toimub keerulisel ja põneval 1942. aastal, kui Eestis on asendunud Nõukogude okupatsioon Saksa okupatsiooniga. Maad on räsinud küüditamislaine ja ilmasõja lahingud, ent vaatamata ebakindlusele jääb inimloomus ikka endiseks – armastatakse, pidutsetakse, tülitsetakse ja lepitakse.

Loe tervet artiklit Tartu Postimehest.