Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Anneli Ohvril: meie tarbimisest sõltub planeedi heaolu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maailmakoristuspäev 2019 tegevjuht Anneli Ohvril
Maailmakoristuspäev 2019 tegevjuht Anneli Ohvril Foto: Raadio Elmar

21. septembril toimub teistkordselt Maailmakoristuspäev, mille tegevjuht Anneli Ohvril käis külas raadio Elmar hommikuprogrammis. Saatejuhid Tiiu Sommer ja Lauri Hermann uurisid, missugusele teemale sel aastal keskendutakse ja kuidas saab ise kaasa lüüa.

Eelmisel aastal esimest korda toimunud Maailmakoristuspäevast võttis eestlaste eestvedamisel osa 18 miljonit inimest 157 riigist. Ka sel korral plaanib osa võtta üle 150 riigi kogu maailmast.

Vahepealsel aastal arvasid lätlased ja leedukad, et Maailmakoristus on pigem nende idee, aga õiglus sai siiski jalule seatud ning jätkatakse eestlaste juhtimisel. Anneli Ohvrili sõnul on suur õnn, et Eesti-taoline tore väike maa sellist suursündmust veab. Mõne suurriigi juhtimisel võivad tekkida poliitilised jõujooned ja muud ebavajalikud varjundid. 

Õhku visatud mõttele «Miks meie peame koristama? See ei ole meie probleem!" vastab Anneli Ohvril kiiresti: «On ikka küll. Meie tarbimisest sõltub planeedi heaolu.»

Igas riigis on pügiprobleem erinev. Kui Euroopas ja Ameerikas on mureks liigtarbimine, siis Aasias ja Aafrikas pigem olematu prügisüsteem. Globaalselt on kõige suurem mure ikkagi plast. Looduse suurima vaenlase tõttu sureb väga palju loomi, linde ja elusloodust. Plast on kindlasti ka üks Maailmakoristuspäeva teema, millele tahetakse tähelepanu pöörata ja näidata, et plasti tarbimist peaks vähendama ja ühtlasi vältima selle sattumist loodusesse. 

Eestis kulgeb Maailmakoristuspäev võrreldes eelmise aastaga lihtsamalt: prügi ei kaardistata ette, ei organiseerta üritusi, vaid kutsutakse inimesi 21. septembril kodust välja astuma ja kojama üles prügi, mis on meie ümber. Üks prügiliik, mille suhtes eestlased on täieliku prügipimedusega löödud, on väikeprügi. See tähendab sigaretikonisid, kommipabereid ja kõike muud, mis on igal pool teede ääres ja põõsaste all ning mida me oleme harjunud ignoreerima. 21. septembril on aeg muutuseks.

Vaata lähemalt maailmakoristus.ee

Kuula jutuajamist SIIT:

Tagasi üles