Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Iowa koorijuht tutvustab ameeriklastele Eestit: Super Bowl pole laulupeo kõrval midagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ameerika Ühendriikidest Iowa osariigist pärit koorijuht David Puderbaugh on Eestist ja meie laulupeost vaimustuses ning kirjutas sellest Iowa väljaandesse ülikiitva artikli.

«Ameerika teeb asju suurelt. Meie Super Bowl (Ameerika jalgpalli liiga NFLi finaalmäng – toim) toob kokku 100 000 fänni ja 100 miljonit televaatajat; aastavahetus Times Square'il meelitab miljon pidulist. Aga rahvaarvu arvesse võttes ei paku need numbrid laulupeole, väikese Eesti riigi rahvuslikule laulufestivalile, mingit konkurentsi.»

Nii algab ameeriklasest koorijuhi David Puderbaugh artikkel, mis ilmus eelmise nädala reedel väljaandes Iowa Public Radio. Puderbaugh on Iowa muusikaülikooli kooriprogrammi direktori assistent ja dotsent.

«Kui räägin ameeriklastele oma huvist Eesti vastu, vaadatakse mind sageli küsiva pilguga,» kirjutab Puderbaugh. «See on mõistetav: 1,3 miljoni elanikust koosnev väike rahvas (vähem kui pool Iowa rahvaarvust) asub Peterburi lähistel, natuke Soomest lõunas Kirde-Euroopas.»

Ameeriklaste suurim spordipidustus – Ameerika jalgpalli liiga NFLi finaalmäng Super Bowl.
Ameeriklaste suurim spordipidustus – Ameerika jalgpalli liiga NFLi finaalmäng Super Bowl. Foto: Zuma Press/Scanpix

Kirjutisest selgub, et Puderbaugh on tõeline Eesti fänn, nimetades meie arengut ja pädevust tehnoloogia vallas «21. sajandi fenomeniks». «Endine liiduvabariik on 1991. aastal taasiseseisvumisest saati kiiresti moderniseerunud,» kiidab koorijuht ja väidab, et Eesti võib olla maailmas kõige tehnoloogiliselt arenenum riik.

Puderbaugh mainib ära Eesti kui Skype'i ja Kazaa sünnikoha ning uhkustab e-residentsuse ja e-valimistega. «Internetipangandus pole USAs praegugi päris samal tasemel nagu Eestis 15 aastat tagasi,» toob koorijuht vägeva võrdluse.

Artikli fookus on juuli alguses toimunud laulupeol, kus Puderbaugh koorilauljana osales. Enne veel teeb Iowa mees lühida ajalootunni Eesti iseseisvuse teemal ning räägib meie kodumaast kui mõnest müütilisest ja müstilisest paigast, kus võideldi vabadus välja koorilaulu, mitte relvade abiga.

«Internetipangandus pole USAs praegugi päris samal tasemel nagu Eestis 15 aastat tagasi.»

Kuna laulupeol oli kohal 25 000 lauljat ja üle 100 000 pealtvaataja, käis «lauge nõlva peal» koos umbes 10 protsenti kogu rahvast, kirjutab Puderbaugh. «Pole vaja statistikat, et hoomata laulupeo mõõtu,» usub ta.

Traditsioonilise laulupeo rongkäigu kohta kirjutab ta järgmist: «Tuhanded pealtvaatajad reastuvad tänava äärde, kiiduhüüded saadavad lauljaid terve tee, justkui oleks nad pesapallitšempionid.»

Puderbaugh märgib ära, et laulupidu toimub alati USA iseseisvuspäeva, 4. juuli nädalavahetusel ning isegi võrdleb pidustusi omavahel. «Publik istub ja kuulab, ehkki mitte päris nii nagu ametlikul kontserdil. Minu jaoks tundus see rohkem kui iseseisvuspäeva ilutulestikupidu või USA välikontsert, kus pered istuvad ja kuulavad, aga räägivad omavahel.»

Müügiputkad, mille vahel rahvas tungleb, meenutavad Puderbaugh'le Iowa osariigi laata, mis on üle maailma tuntud pidustus, kus käib igal aastal üle miljoni külastaja.

Iowa osariigi laat 2019. Üks USA suuremaid laatasid, mida külastab 10 päeva jooksul üle miljoni inimese.
Iowa osariigi laat 2019. Üks USA suuremaid laatasid, mida külastab 10 päeva jooksul üle miljoni inimese. Foto: Zuma Press/Scanpix

USA koorijuht märgib, et meie rahvuslik pidustus ei tekita temas sõjakat tunnet, isegi kui rahvas vehib riigilippudega ning karjub pidevalt «Eesti! Eesti!». «Pigem kinnitab laulupidu, nagu ka üks eestlasest sõber mulle ammu ütles, et me oleme eestlased, me oleme elus ja me oleme koos,» kirjutab Puderbaugh.

Laulupeo lõpuks oli koorijuhi hääl ära ning jalad lõid pikast betoonastmetel seismisest tuld. «Mu keha oli väsinud, aga süda oli täis. Kuigi Eesti on väike, on laulupidu hiiglaslik, suurem kui miski muu, mida isiklikult kogenud olen. See on võimas näide, kuidas ühislaulmine saab inimesi liita ja meelde tuletada, kes me olime, oleme ja soovime olla,» võtab Puderbaugh sündmuse kokku.

Iowa koorijuht loodab, et saab «laulu kingitust» jagada ka 2024. aasta laulupeol ning teha seda koos «oma 125 000 kõige lähedasema Eesti sõbraga».

XXVII laulupidu «Minu arm».
XXVII laulupidu «Minu arm». Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix Baltics
Tagasi üles