/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)
/nginx/o/2019/08/13/12463229t1h59bf.jpg)
Saate "Kuula terviseks" juhid Kristiina Kraus ja Ele Adamson kutsusid unetervisest rääkima psühholoogi ja unetehnoloogi, 9 aastat aktiivselt unenõustajana tegutsenud Kene Verniku.
Kene Vernik: unevõlga tagasi magada ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Unenõustaja ülesanne on aidata inimesi, kellel on sügavad mure unetuse, ärevuse ja muremõtetega.
Ainuüksi ühe öö une puudumisega võib tajuda üldist võimekuse langust – kannatavad mälu, taju, tunnetus, tähelepanu ja keskendumine. Lisaks tekivad tugevad füüsilised sümptomid - unisus ja väsimus. Kiiresti läheb alla ka meeleolu. Une vajalikkust saab igaüks hinnata sellega, kuidas me end päeval tunneme. Unepuuduse sümptomid on erinevad: kellel hakkavad käed värisema, kellel on varahommikul väga halb tuju, kimbutama võivad hakata isegi migreenihood või kroonilised valud. «Uneta pikalt vastu ei pea,» tõdeb Kene Vernik.
/nginx/o/2019/08/13/12463428t1hfc7e.jpg)
Väga tihti proovitakse pärast kiiret nädalat, mil magamiseks pole kuigi palju aega jäänud, end nädalavahetuse jooksul «välja magada». Kene Verniku sõnul pole see aga võimalik ja selgitab: «Und ei magata üldiselt tagantjärgi, vaid ette. Nädala-vahetuse probleem on see, et kui nädala sees magab inimene näiteks öö jooksul 6 tundi ja nädalavahetusel 9, siis pühapäeva õhtul ta naljalt enam magama ei jää. Ta on oma normi juba ette ära maganud. Kui esmaspäeval peab taas kell 7 üles ärkama, ongi unevõlg juba tekkinud.»
Tervislik on nädalavahetusel magada vaid 1-1,5 tundi tavapärasest kauem. Peab aga silmas pidama, et nii saab kosutada vaid oma füüsilist keha, ajus unepuuduse tõttu hävinenud rakke ei ole võimalik taastada.
Kuula nõuandeid laste unerežiimi, unes kõndimise, norskamise ja söömise kohta enne magamist täispikast saatest SIIT: