Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Mis aitab toiduvarastest kajakaid eemale peletada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Hõbekajakas. Pilt on illustreeriv
Hõbekajakas. Pilt on illustreeriv Foto: Markus Varesvuo / 3/Scanpix

Maailma mitmetest paikadest on teada juhtumeid, milles vabaõhukohvikus istunud või rannas jalutanud inimesed on kas täielikult või osaliselt kajakate tõttu oma toidust ilma jäänud.

Briti kuninglik lindude kaitseühing koos Exeteri ülikooliga uuris, mida peaks tegema, et kajakad toitu ei varastaks ja leidsid, et lahendus on üsna lihtne – kajakaid tuleb jõllitada, teatab livescience.com.

Uurimine näitas, et kajakad tunnetavad ära, millele või kellele on inimese tähelepanu pööratud. 

Kui inimesed jälgisid ümbrust, kaasa arvatud kajakaid, kellest lähimatele otsa vaatasid, siis ei julgenud kajakad lähedale tulla ega toitu haarata.

Hõbekajakas. Pilt on illustreeriv
Hõbekajakas. Pilt on illustreeriv Foto: Caro / Sorge /Scanpix

Teadlased tegid mitu katset, mis näitasid, et hõbekajakad (Larus argentatus) julgevad röövida tähelepanelike inimeste toitu harva.

«Jälgisime neid kajakaid, kuna tegemist on mereäärsetel aladel levinud liigiga. Meile pakkus eelkõige huvi nende käitumine, kui läheduses oli inimesi toiduga,» sõnas Briti Exeteri ülikooli linnuteadlane Madeleine Goumas.

Ta lisas, et kajakad on tuntud toiduvargad ja selle tõttu oli neid lihtne uurida.

«Kajakatel on oma strateegia, kuidas inimese käes või mingil alusel olevat toitu kätte saada. Nad saabuvad alati seljatagant, üllatades oma tulekuga,» selgitas ornitoloog.

Vasakul pildil on Phil Granti jäätis enne kajaka rünnakut, paremal viib kajakas jäätise kaasa
Vasakul pildil on Phil Granti jäätis enne kajaka rünnakut, paremal viib kajakas jäätise kaasa Foto: Philip Grant /SWNS.COM /Scanpix

Goumase sõnul võivad kajakad vajadusel strateegiat muuta ja lennata mõnest teisest suunast, et toit kätte saada.

Teadlaste uurimisobjektideks olid 74 hõbekajakat Cornwalli mereäärsetes linnades ning neid peibutati friikartulitega.

Enamik kajakaid ei julgenud friikartulikottide juurde kohe tulla, vaid piidlesid neid eemalt, kuid 19 kajakat osutusid julgeteks.

Goumas lisas, et linnu käitumisest on näha, kas ta on valmis riski võtma.

Kui teadlased ei jälginud toitu, vaid vaatasid kõrvale, tuli enamik kajakaid toitu napsama.

Kui aga teadlased jälgisid ümbrust ja toitu, siis kogusid kajakad julgust kuni 21 sekundit ja kauem, et seda varastama tulla.

Kui teadlased vaatasid kajakate poole, osadele silma jõllitades, siis julgesid neist lindudest väga vähesed toitu võtma tulla.

Goumase teatel oli kajakate käitumises suuri erinevusi: osa lähenes toidule aeglaselt ja osa vist ei märganud uurijate pilku, mis oli neile suunatud. 

«Enamik inimesi ei tee kajakate vahel vahet. Kui rannikulinnas vaid mõned kajakad varastavad inimtoitu, siis teevad inimesed järelduse, et kõik kajakad varastavad. Inimesed saavad kajakaid eirata, kui nad ei lähe paika, kus on palju kajakaid või hoiavad nii toidul kui kajakate tegemisel kogu aeg silma peal,» sõnas linnuteadlane.

Ta jätkas, et kajakatel võib olla varga reputatsioon, kuid see on osa nende ellujäämisinstinktist.

Hõbekajakas. Pilt on illustreeriv
Hõbekajakas. Pilt on illustreeriv Foto: Caro / Sorge /Scanpix
Tagasi üles