/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/25/12403310t1hc792.jpg)
Paljudes Euroopa ja Aasia riikides töötavad hapnikubaarid, kus soovijad võivad sisse hingata tavalisest rohkem hapnikku.
Kopsuarst hoiatab: hapnikubaar rikub tervist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka tartlased sai läinud kuu lõpus aimu, millega tegu: telekommunikatsioonifirma Tele2 avas Lõunakeskuses üheks päevaks hapnikubaari, kus serveeris 95-protsendilise hapnikusisaldusega õhku.
Tartu ülikooli kliinikumi ja Eesti kopsuliidu kodulehtedelt selgub, et lisahapniku hingamise ehk hapnikuravi määrab kopsuarst raske hingamispuudulikkusega patsientidele, kelle vere on hapnikusisaldus vähenenud ja süsihappegaasisisaldus suurenenud.
/nginx/o/2019/07/24/12400535t1he8dc.jpg)
Inimene vajab hapnikku väga täpse kontsentratsiooniga, selgitas Tartu ülikooli kopsuarst Ülle Ani. «Kui esmapilgul võib eeldada, et suurem kogus sissehingatud hapnikku võiks olla organismile kasulik, siis tegelikult on ohtlik igasugune muutus – ohtlik on ka hapnikusisalduse tõus sissehingatavas õhus,» sõnas ta.
Hapnik hakkab kudesid kahjustama, kui hingata seda sisse suuremas konsentratsioonis kui ümbritsevas õhus loomulik 21 protsenti. Sellisel juhul tekivad esmaste kaebustune iiveldus, pearinglus, peavalu ja nägemishäire, neuropaatia (närvikahjustuse tõttu tekkiv näiteks käte ja jalgade tundetus), paralüüs (lihaste nõrkus) ja krambid, hoiatas kopsuarst.