SOTSIAALNE EKSPERIMENT Bolti tõukerattaid ei ole, siis kui vaja. Ja kui on, siis on akud tühjad

Bolti elektrilised tõukerattad. Foto: Bolt

Tegin nädal aega kestnud eksperimendi, kus püüdsin kodust tööle ja töölt koju sõites välja selgitada, kui praktilised uued Bolti tõukerattad on. Selgus, et sõiduvahenditele ei saa loota.

Alguses on kohe mõistlik ära öelda, et olen teadlik, et Bolti tõukerattad on alles uus nähtus ja järgnevate kuude või aastate jooksul arendatakse teenust edasi, et kõik alguse vead ja probleemid saaksid lahendatud. Seega on praegune ülevaade esmase olukorra kirjeldus.

Mobiilirakendus Bolt. Foto: Bolt.

PRAKTILISUS

Tõukeratta kasutamine on iseenesest lihtne. Kui sul on Bolti äpp olemas, siis tuleb lihtsalt auto tellimise pealt ümberlülitada tõukerattale, kaardi pealt vaadata, kus on lähim tõukekas ja seda siis kasutama hakata. Või kui äppi pole, siis tuleb see endale teha. Registreerid end kasutajaks, liidad maksekaardi teenusega ja ongi iseenesest olemas.

AGA ...

Pole kuskilt leida

Tõukerataste saadavus oli ka probleem, kui nädala jooksul sooritatud eksperimendis, kus ma lootsin, et ma saan tõukega sõita 14 korda (seitse tööle ja seitse tagasi), kuid sõitsin tegelikult vaid neli korda. Miks? Sest koht või aeg ei sobinud. Ma elan Mustamäel ja töötan Kesklinnas. Nendel üksikutel kordadel, kui ma saingi sõita, pidin ma kasutama peaaegu tühjaks sõidetud akuga tõukekat, ning õhtul pidin trolliga tagasi tulema, kuna minu töö läheduses rattaid saadaval polnud või olid need minu lõpetamise ajaks juba ringlusest ära võetud.

Ma tegin isegi CityBee rakenduse, et saaks nende teenust kasutada, aga sel ühel korral, kui ma tahtsingi seda kasutada, rattaid läheduses polnud.

Kui tõukeratast läheduses pole, siis jääb sõit ära. Kui just pole viitsimist järgmise juurde kõndida. Järgmine tõukekas, aga võib olla kilomeetrite kaugusel.

AGA ...

Bolti rakendus näitab ka aku täisoleku protsenti. See tähendab, et juba lõuna ajal võib olla seis, kus tõukeka aku on nii tühi, et sellega ei ole võimalik kuskile sõita. Mis tähendab, et sa pead sõitmisest loobuma või leppima pakutava distantsiga või leidma järgmise tõukeka.

Kontrastiks tooks siin Tartu rattaringluse. Suve alguses hakati Tartus kasutama elektrirattaid, millel on 69 erinevat rattaparklat üle linna. Rattaga sõites aku kulub, aga kui see tagasi dokki tuua, siis hakkab aku laadima.

Sarnane lahendus võiks olla ka tõukerattaga. Praegu on klientide mugavusele mõeldes lubatud parkida, kuhu iganes soovid. See aga vähendab aku kulumisel selle kasutusaega. Kui aku saab tühjaks, siis on selleks päevaks kööga. Ja see võib olla juba millalgi pärastlõunal või keskpäeval.

Kui tõukeka aku on tühi, siis jääb see tühjaks seni, kuni see öösel ringlusest ära võetakse ja laadima pannakse, et hommikul saaks taas täisakuga sõita. Seega, kui satud päevasel ajal tühja akuga tõukeka peale, siis pead ühistranspordiga sõitma või jala käima. Või tellid endale Bolti auto. Variante on ja tõukekas tundub olevat kõige kehvem.

Bolt elektritõukeratas Tallinnas. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Teine probleem tõukekate leidmisel on aeg. Kõik tõukerattad viiakse päeva alguses ühte kohta, kus inimesed hakkavad neid mööda linna laiali transportima. Kui elada kuskil linna ääres, siis on võimalik tõukekaga sõita alles siis, kui keegi sellega sinu piirkonda sõidab, mis juhul on aku juba pool tühi, või kui ise kesklinna satud. Näiteks kooli või tööle sõitmiseks sellele loota ei saa.

Distants

Bolti kodulehel on öeldud, et «see on kiireim viis lühikeste ja keskmise pikkusega vahemaade läbimiseks». Kui palju siis? Mul on tööle sõita 7 kilomeetrit. Kas see on palju? Aku kestab sellest kaks korda rohkem, seega ju võiks see distants olla mõeldav. Kui ei ole, siis mis on «õige» distants, milleks seda kasutada?

Katkised teed ja vastupidavus

Katkised teed ei ole loomulikult Bolti viga. Küll aga on rakendust tehes öeldud, et sõitmisel võiks eelistada jalgrattateed, et jalakäijaid ei ohustaks. Mõistlik ettepanek, kuna tõukeka kiirus on 20 kilomeetrit tunnis.

Aga teed on jubedad. Nii kõnniteed kui jalgrattateed. Minu läbitud kodu-töö distantsil on jalgrattarada alates Pärnu maanteelt ja Liivalaia tänav kilomeetrine ots. See tähendab, et umbes pool teekonnast pean sõitma kõnniteel, hüpates iga kord tõukeka pealt maha, kui vaja teed ületada või üle äärekivi sõita.

Auklikud teed tekitavad vajaduse sõita nagu taliolümpial. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Tõukeka rattad on väiksed ja tunduvad olevad plastikust. Ma ei tea, kui vastupidavad need on. Kui sellega isegi püüda sõita sentimeetri või kahe kõrgusest äärekivist üles, mis jalgratturite jaoks loodud on, siis käib hirmus pauk ja süda võpatab, sest mõtled iga kord, et ratas läheb katki. Ja kui ratas läheb katki, siis maksab selle eest klient.

Selle tõttu tuleb iga paarikümne meetri tagant tõukeka pealt maha tulla, tõukekas üle äärekivi tõsta ja alles siis sõitu jätkata. Jalgrattaga seda probleemi pole. Sellega kannatab sõidumugavus, mis on Bolti jaoks oluline ja mille peale ta ka nii mõneski aspektis mõelnud on. Pidevalt kiirendada ja aeglustada, kiirendada ja aeglustada on tüütu ja paneb bussi peale mõtlema.

Ja siis teede korrasolek. Nii kõnniteed kui jalgrattateed on auklikud, künlikud või mitukümmend aastat vana killustikuga tehtud. Nende peal sõidad nagu munakiviteel, manööverdades kanalisatsiooniluukidest või aukudest mööda nagu oleksid taliolümpial. Kõnides või rattaga sõites seda probleemi pole. Tõukegaga sõites muretsed ikka ja jälle ratta vastupidavuse pärast. Iga auk või kanalisatsioonluuk või küngas või trammirööbas või «lamav politseinik» või äärekivi võib ühel hetkel saada saatuslikuks. Lendad tõukerattaga ise ümber või läheb ratas katki. Ja siis hakkad selle eest maksma, kuna sina vastutad tõukeratta eest.

«Lamav politseinik» on üks mitmest takistusest, mida peab tõukerattaga sõites ületama. Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik / Postimees

Kus sõita?

Raske öelda. Osati kõnniteel, osati jalgrattarajal. Väikeste ratastega tõukekate jaoks on vaja sileda pinnakattega teed, mis oleks piisavalt lai, et jalakäijaid ei sega ja ei tekitaks ohtu ka autodele. Kas ja kus sellised teed Tallinnas on, seda ei tea.

HIND

Kuna tõukeratas on ühe inimese sõiduk, mis on mõeldud lühikeste või keskmiste distantside läbimiseks, ja millega kaupa vedada ei saa, siis peab hind end ära tasuma. Kui Bolti autoteenuse hind sõltub distantsist, siis tõukeratta hind sõltub ajast. Sõidualustustasu on 50 senti ja iga kasutusminut 10 senti. Mina maksin kodust tööle sõitmisel, mis on umbes seitse kilomeetrit, keskmiselt 3,6 eurot. Aega kulus pool tundi. Hind on madalam kui Bolti autoga sõites (autoga on hind 5,8 eurot), kuid kõrgem ühistranspordist (kuna ei ole Tallinnasse elanikuks registreeritud, siis maksan ühe sõidu eest kaks eurot). Troll sõidab umbes pool tundi, autoga 15 minutit.

Ühe korra tööle sõitmiseks või sõidukogemuse saamiseks 3,6 eurot maksta pole palju. Kaks korda sama palju on juba eraldi küsimus. Siis võtta juba ühistransport. Oma jalgrattaga sõitmine on tasuta, aga võtab samuti pool tundi. Kuid tõuse arvestades on füüsiliselt koormav. Selle vältimiseks tuleb ratta pealt maha tulla. Ja see on tüütu.

KASUTAMINE

Bolti tõukerataste kasutamine on mugav. Seda siis, kui see on sul läheduses, ja sul on rakendus olemas. Ja kui paremaid alternatiive pole. Ma sõitsin ühel korral peaaegu tühja akuga tõukeka juurest rohkem täis tõukeka juurde, et saaksin tööle minna. Iseenesest ka ju variant, aga iga kord sõitu alustades maksad 50 senti sõidualustustasu. Summa tuleb mõttetult suur, kui sõita rohkem kui ühe tõukegaga. Pigem ikka leida üks tõukeratas või valida paremad alternatiivid.

Taxify tõukeratas Bolt. Foto: Taxify

Bolt soovitab tõukeka parkida rattaparklasse, aga see ei ole kohustuslik nõue. Pargi, kuhu tahad, peaasi, et see kellelegi ette ei jää. Kui oled ise sellega ära sõitnud, siis ei pea mõtlema sellele, mille jaoks järgmine sõitja seda kasutada tahab. Kuna sa oled maksev klient, siis teise vajadused ei ole sulle olulised.

Küll aga on nõme olukord siis, kui tõukeka aku ei ole piisavalt täis, et sõita sinna, kuhu sul vaja sõita on. Siis hakkad küll erinevaid osapooli kiruma.

KOKKUVÕTE

Eelnev analüüs on enamasti negatiivne. Ja asja eest. Plusse on vähe, miinused kaaluvad need üle. Aga, nagu alguses öeldud sai, siis on kõik alguse asi. Küll teenust järgnevate kuude või aastate jooksul arendatakse ja täiendatakse.

Praegu tõukeratastele kui igapäevastele sõiduvahenditele lootma jääda ei saa, kuna need ei ole usaldusväärsed. Tõukeratas on pigem spontaanseks kasutamiseks kui alternatiiv oma jalgrattale, autole või ühistranspordile. Tõukerattaga sõidad pigem poe juurde või bussipeatusesse, mitte hommikul tööle või kooli.

Ei tea, kuhu Bolt selle teenusega jõuda tahab, kuid nad peavad sujuvamaks ning praktilisemaks teenusepakkujaks saamisel paljude pisidetailide üle mõtlema. Tegu on hea mõttega, aga teostus on erinevaid väliseid tegureid arvesse võttes natuke lohakas.