Seto ülemsootska Rein Järvelill: tahan Peko käsul seto rahva ühendada

Ülemsootska Rein Järvelill. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Selle, kas ülemsootska on kõige tähtsam ametikoht Setomaal, otsustab rahvas. Küllap ikka on. Nii otsustaski rahvas 26. Seto Kuningriigi päeval, et ametisse peab saama Rein Järvelill, kes käis oma valitsusaasta algul külas raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».

Kui enamasti uuritakse uude ametisse astujalt alati, mis on tema programm ja millega ta tegelema hakkab, siis ülemsootska on sellest vastusest prii, sest tema ülesandeks on olla sõnumitooja. Kiputakse küll ütlema Seto kuningas, Venemaal isegi "korol", aga ülemsootska on ikkagi meedium Seto tegeliku kuninga Peko ja rahva vahel. Mida Peko unes ilmutab, seda tuleb seto rahvale edasi öelda ja ka teha. 

Peko sõnas esimeses ilmutuses uuele ülemsootskale nii: «Hea rahvas, kui te tahate Seto kultuuri alal hoida ja seto keelt elus hoida, siis peab iga inimene sel aastal ise midagi tegema.» See tegu võib olla seto keele või kõigest kolme sõna äraõppimine, ühinemine leelokooriga või kui üldse midagi ei oska, siis kasvõi väikese annetuse tegemine, selgitas Rein Järvelill ilmutuse lahti.

Rein Järvelill on Setomaa vallavolikogu esimees, Seto Panga president, Seto Meedia ja kirjastuse Seto Kiri direktor, seega Setomaa ja keelega seotud tegevused on talle väga tuttavad. Rääkides volikogu esimehe ja ülemsootska ametitest, siis Rein Järvelille arvates on pigem on hea, et need kaks nüüd kokku sattusid. Selline olukord võimaldab tegutseda ühel ajal nii piirkondlikult kui piirkonnaüleselt. Isegi piiride üleselt, sest ülemsootska ühendab setosid kõikjal: Eestis, Venemaal, Siberis, Ameerikas.

Vähem oluline pole ka see, kuidas ülemsootska välja näeb. Kuivõrd rahvariided on Rein Järvelille jaoks varemgi tähtsad olnud, tuleb nüüd küll õmbleja juurde minna ja lasta kulunud riiete asemele uued õmmelda. Võimu sümbolina üleantav valitsuskepp kiiora, mis Rein Järvelillel ka stuudios kaasas oli, on võimu sümbol. Selle mõjul võib isegi piiriületus sujuvamaks muutuda. Ülemsootska kõige suurem hirmu allikas on kiiora kaotamine. Eks on mitmedki sootskad hirmuhigi otsa ees öösel unest süles ehmatanud, mõeldes: «Kus mu kiirora on?»

Seto ülemsootska Rein Järvelill koos saatejuhtide Lauri Hermanni ja Tiiu Sommeriga raadio Elmar stuudios. Foto: Raadio Elmar

Ülemsootska positsioon on Rein Järvelille sõnul aastatega väga palju muutunud ning selle ameti tähtsus on suurenenud. Eelkõige on see oluline rahvale. On tunda, et sootska sõnal ja teol on rohkem kaalu. Kes Peko tahtel ülemsootskaks saab, peab arvestama kahe elumuutusega. Esiteks saab temast avaliku elu tegelane. Teiseks saab tema kalender täidetud kohtumiste, avamiste ja teiste sündmustega. Kõige tähtsam küsimus ongi, kuidas seda koormat vedada jaksaks. Õnneks on kõik, mida ülemsootska teeb, ikkagi Peko tahtmine. «Mina saan nii oma head kui halvad teod Peko kaela ajada. See oli kuningas Peko käsk ja ju siis pidi nii minema,» sõnas Rein Järvelill.

Sisulistest tegevustest rääkides soovib vastne ülemsootska Peko käsul ühendada seto rahva ja luua Seto kultuuriautonoomia. Selleks on vaja liita Seto Kongress ja Seto Kuningriik, et seto rahvas saaks üles loetud ja moodustaks juriidilise keha, mis esindaks rahvast kultuuriliselt ja keeleliselt.