HBO hittsari «Chernobyl» kiskus leedukate vanad haavad lahti

1986. aasta Tšornobõli tuumajaama katastroofi järgsel koristustööl osalenud

FOTO: NOVOSTI/SIPA/Scanpix

HBO menukas sari «Chernobyl» räägib 26. aprillil 1986 Nõukogude Liidus Ukrainas Kiievi oblastis Tšornobõli tuumajaamas aset leidnud katastroofist, mis mõjutas sadade tuhandete inimeste elu. 

HBO võttis sarja üles Leedus Ignalina tuumajaamas ning see sari on kasvatanud Leedus turistide arvu, kirjutab iltasanomat.fi.

Leedu Ignalina tuumajaam, kus võeti üles HBO hittsari «Chernobyl»

FOTO: Mindaugas Kulbis / AP/Scanpix

Ignalina tuumajaam asub Visaginasis, mis on 160 kilomeetri kaugusel Vilniusest.

Leedukate sõnul on see sari nende vanu haavu lahti kiskunud, sest pärast Tšornobõli tuumaõnnetust saatis Moskva sealt nagu ka paljudest teistest Nõukogude Liidu piirkondadest mehi sellesse tuumajaama tagajärgi likvideerima.

Leedust saadeti 7000 meest, kellest suur osa haigestus ohtliku kiirguse tõttu vähki. Praegu elusolevad, kellel on mitmeid terviseprobleeme sõnasid, et neid ei aidanud Nõukogude Liidu ega aita ka Leedu valitsus.

Üks neist on praegu 61-aastane Kestutis Kazlaukas, kes saadeti 28-aastasena 105 päevaks Tšornobõli tuumajaama alale, kus ta pidi tegelema tuumajaama lähedase Prõpjati jõe puhastamisega.

Pärast Tšornobõlis käimist tekkisid tal mitmed terviseprobleemid, mille all kannatab ta seni.

Kazlauskas asutas Tšornobõli tuumajaama katasroofijärgsetel töödel osalenute organisatsiooni ja töötab selle nimel, et Leedu valitsus säilitaks neile tasuta arstiabi ja muid privileege.

Leedu valitsusel on tähtsamaid tuumajaamadega seotud probleeme, millest üks on, et Valgevene ehitab Leedu piiri lähedale Venemaa Astravieci tuumajaama.

Leedu võimude arvates on see Leedule julgeolekuohuks ja ohustab ka leedukate tervist.

Leedu tuumaeksperdid kahtlustavad, et seda tuumajaama ei ehitata rahvusvahelistele nõuetele vastavalt, vaid tahetakse raha kokku hoida, kuid Valgevene eitab seda.

Tšornobõli tuumajaama katastroof käivitus 26. aprillil 1986 kell 1.23 öösel kohaliku aja järgi, kui 4. reaktoris kasvas võimsus, mille tagajärjel tekkis soojakolle ja kasvas õhurõhk. Reaktoris toimus alguses nõrk plahvatus, millele järgnes võimsam plahvatus. Plahvatused purustasid betoonkattetta energiabloki hoone ja reaktori purunemisel paiskus õhku suures koguses radioaktiivset ainet. Lisaks läks jahutussüsteemi katkemisel põlema reaktori grafiit, mille tõttu suurenes õhku jõudnud radioaktiivse aine hulk.

Tšornobõli tuumajaama 4. reaktor pärast plahvatusi

FOTO: akg-images /Scanpix

Tšornobõli tuumajaama plahvatanud reaktori ümber ehitati hiljem betoonkate. 

Ukraina Tšornobõli tuumajaama 4. reaktor tänapäeval, olles betoonkatte all

FOTO: Pyotr Sivkov / Pyotr Sivkov/TASS/Scanpix

Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 kilomeetrit ida poole uus linn Slavutõtš.

Seriaalis «Chernobyl»keskendutakse vähetuntud loole inimestest, kes pidid katastroofi järgselt tegelema plahvatanud 4. reaktoriga.

See seriaal põhineb Valgevene kirjaniku Sviatlana Aliaksijeviči teosel «Tšornobõli palve: tuleviku kroonika», milles on Prõpjati elanikelt kogutud lood.

Seriaali peaosades on Jared Harris, Stellan Skarsgård ja Emily Watson.

Tagasi üles