/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2008/02/18/19590t1h5472.jpg)
Emad ja isad kõnnivad mõnikord pere juurest minema. Sinna ei ole midagi parata. Kas see on nende soov või neid sunnitakse, põhjuseid on mitmeid.
Meeleheitel poeg otsib pere juurest lahkunud ema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga paljud lapsed ei loobu lootmast, et ühel päeval ema-isa tuleb tagasi ning nad on koos üks suur ühine perekond.
Üks selliseid inimesi on Kristo Groos, kes kasutab sotsiaalmeedia piiramatuid võimalusi enda ema leidmiseks. Kristo on korduvalt juba erinevaid kuulutusid ja teateid kirjutanud, kuid ei ole lootust kaotanud.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/19/7232037t1ha739.jpg)
«Otsin oma ema, kes kadus, siis kui olin beebi. Nimi on tal Signe Kovaljova ja ta teab sellist inimest nagu Taivo Groos ehk siis minu isa. Ema on ehk nime vahetanud või on abiellus. Ta jättis mu isa juurde ja ütles läheb õe juurde vanni. Õde pidi elama Kohila vallas, kuigi info pole kindel,» kirjutas Kristo.
Mees palub kõikidel seda infot jagada, sest põhiliselt soovib ta teada, miks ema pere juurest ära läks.
Teksti juures oli mees jaganud enda ja isa pilti.
/nginx/o/2019/08/04/12435352t1h27ce.jpg)
Kristo ei ole enda murega üksi. Tal soovitati oma üleskutse kirjutada Facebook gruppi «Sind otsides», kus lapsed oma vanemaid või inimesed oma õdesid-vendasid otsivad.
Seal on sadu kuulutusi ema-isata kasvanud lastest, kes, nagu Kristo, tahavad vastuseid. Miks sa läksid, isa? Kuhu sa läksid, ema? Kus sa oled, vend? Ma vajan sind, õde!
Otsib õde
«Soovin leida oma õde. Tema nimi on Marve. Elas Tallinnas Koidu tn. rohelises majas vanaema juures. Meie isa nimi oli Raivo Rooteman. Isa läks vist sõjaväkke 1960. Sina Marve pead olema sündinud seal kandis. Mina sündisin 1963.»
Otsib isa
«ISA, kus Sa oled? Otsin Sind ja soovin Sind väga üles leida.
Sul sündis tütar 10.05.1969 Tallinnas.
Mu bioloogiline ema, Viive Sibul andis mind ära.
Sina ei tahtnud mind ära anda. Kus Sa oled?
50 aastat on pikk aeg kellegi leidmiseks, kui ma ei tea isegi Su nime….
Võimalik, et Sinu nimi on Jaan.
....võibolla, et oled meie seast juba lahkunud....kõik võib olla. Kui keegi tunneb, et selles loos on midagi tuttavat, siis palun kirjuta sellest. Administraator saab info mulle edasi anda, kui Sa ei taha avalikult kirjutada.»
Otsib onu
«Otsin onu Kaljo Heinsalut. Tema ema oli Helgi Heinsalu ja isaks oli Ilmar Heinsalu. Temast ei ole kuulda olnud üle 10 aasta.Kui midagi on siis anda teada ja loodame, et leiame ta. Paljud vennad, õed ootavad infot.»
Otsib isa
«Soovin leida oma isa. Nimeks on tal Urmas, perekonnanime kahjuks ei tea. Elab Lääne-Virumaal Triigis oma emaga. Olen ise saamas peagi 25. aastaseks ning tema minu olemas olust kahjuks ei tea, mu ema nimeks on Helve Seimar. Igasugune info oleks abiks.»
Selliseid kuulutusi on küll ja veel. Hoidkem silmad lahti. Lähedase leidmine võib ühele inimesele nii-nii palju tähendada.