Saksa eksperimentaalarheoloog Dominique Görlitz lasi ehitada Vana-Egiptuse seinamaalingutel näha olevate laevapiltide järgi pilliroolaeva, et selle abil uurida, kas iidsed egiptlased võisid aastatuhendeid tagasi seilata Mustale merele.
Pildid ja video: kas pilliroolaeva teekond tõestab, et iidsed egiptlased seilasid Mustale merele? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Egiptlaste jõudmisest Mustale merele kirjutas Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos, teatab express.co.uk.
14-meetrine pilliroolaev Abora IV valmis Bulgaarias Beloslavis, ehitamisel kasutati vaid materjale, mis olid saadaval sajandeid tagasi.
Laeva meeskonda kuulub 12 liiget kaheksast riigist, meeskonna juht on saksa arheoloog Dominique Görlitz. Neil on plaanis läbida 1300 kilomeetrit (700 meremiili) tõestamaks, et iidsetel egiptlastel olid tugevad laevad ja head seilamisoskused, mis võimaldasid neil jõuda Mustale merele.
Görlitzi juhitud meeskond ei seila Egiptusest Mustale merele, vaid vastupidi. Nad alustavad oma teekonda augusti keskel Musta mere ääres asuvast Bulgaariast Varnast, liikudes läbi Bosporuse väina, Marmara mere, Egeuse mere ning mööda Kreeta saarest Egiptuse suunas.
Sakslasest arheoloogi arvates käisid egiptlased sajandeid tagasi Musta mere äärsetelt aladelt toomas kaupu ja materjale, mida Vahemere idaaladel ei olnud.
Görlitzi sõnul kirjutas kreeklane Herodotos sajandeid tagasi, et egiptlased on hulljulged ja oskuslikud meresõitjad, kes oskavad navigeerida nii Kreeka saarestike vetes kui kaugemal, milleks oli Must meri.
Sakslane lisas, et nende teekonna kõige ohtlikum osa on Egeuse meres, kus on palju saari.
«On andmeid, et Kreeta minose kultuuri, mis eksisteeris 2700 – 1200 eKr, esindajad ja iidsed egiptlased olid kaubavahetuses. See näitab, et egiptlased seilasid kindlasti Kreetale,» nentis arheoloog.
Vana-Egiptuse laeva koopiat aitasid ehitada Boliivia Titicaca järve ääres elava aimaraa hõimu laevaehitaja Fermin Limachi ja ta poeg Yuri. Laev valmis pilliroost, puidust ja köitest.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/02/12428446t1h3995.jpg)
Görlitzi sõnul meenutab tema laev mõnevõrra kuulsa norrakast maadeuurija Thor Heyerdahli papüüruslaeva Ra II, millega ta ületas 1970. aastal Atlandi ookeani. Selle laeva ehitasid Limachi isa ja onud. Heyerdahl alustas oma teekonda Marokost ja jõudis Barbadosele.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/02/12428478t1heb2d.jpg)
Görlitzi laev Abora IV valmis 1. augustil ja ta peab kaks nädalat ligunema, võttes endasse 5 – 10 tonni vett. Siis on pilliroog painduv ja sellise laevaga saab seilata.
«See laev ei saa pooleks murduda ega uppuda, kuna on tehtud poorsest materjalist,» teatas arheoloog.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/02/12428472t1h2d41.jpg)
Görlitzi eelmine iidse laeva koopia oli Abora III, millega tema ja ta meeskond tahtsid seilata üle Atlandi ookeani USAst New Yorgist Hispaaniasse. Selle reisiga tahtis ta tõestada, et iidsete kultuuride esindajad olid suutelised tegema mereretki üle Atlandi.
Görlitzil ja ta meeskonnal õnnestus merel olla 56 päeva, kuid siis sattusid nad tormi, mis laeva kahjustas. Torm tabas neid 900 kilomeetri kaugusel Assoori saartest ja nad päästeti.