:format(webp)/nginx/o/2019/08/01/12425971t1h0db3.jpg)
Rootsi keskosas, Põhjalahe ääres asuvas Sundsvallis oli 31. juuli õhtul maavärin, mille magnituud oli 2,4.
Rootsis Sundsvallis oli 31. juulil maavärin magnituudiga 2,4
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi meedia teatel oli maavärinat tunda, kuid keegi selle tõttu vigastada ei saanud.
Sundsvalli päästeteenistuse esindaja Lars Rydstedti sõnul said nad pärast kella 23.00 kohaliku aja järgi paljudelt kodanikelt kõnesid, et toimub midagi ebatavalist.
«Inimesed helistasid, et maapind kõikus ja kuulda oli pauke. Saatsime oma auto välja uurimaks, millega tegemist olla võis ja kus see pauk toimus,» lausus esindaja.
Rootsi seismoloogiline instituut teatas, et tegemist oli maavärinaga, mille epitsenter oli Sundsvallist 12 kilomeetri kaugusel asuvas Njurundas ja hüpotsenter 17 kilomeetri sügavusel.
Seismoloogide sõnul on Rootsis ka varem maavärinaid ette tulnud, aastas leiab seal aset 15 – 20 maavärinat, mille magnituud on 1 - 2.Rootsi kõige võimsam maavärin mõõdeti 2014 ja see oli magnituudiga 4,2.
Rootsi, kuid ka Norra, Soome ja osa Venemaast asub 3,5 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil, mis on osaliselt varasema geoloogilise aktiivsuse tõttu nõrgenenud.
Neis nõrgenenud kohtades tekivad kilbiosade liikumisel pinged, mis tekitavad maavärinaid.
Maavärina võimsust mõõdetakse magnituudides.
Maavärinate mõõtmisel kasutatakse Richteri skaalat, mis algab ühest ning mõõdetakse energiahulka, mis vabaneb.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/01/12425952t1hc056.jpg)