VIDEO Teadlased tunnistasid, et «linnahävitaja»-asteroid tekitas neis paanika

Inna-Katrin Hein
Copy
NASA kunstniku arvutijoonistus Maast ja asteroididest
NASA kunstniku arvutijoonistus Maast ja asteroididest Foto: HO / AFP/Scanpix

Möödunud nädala neljapäeval, 25. juulil liikus Maast üsna lähedalt mööda asteroid, mille diameeter on kosmoseteadlaste sõnul 57 – 130 meetrit.

Astronoomide teatel oli 2019 OK nimetuseks saanud asteroid neile üllatus, kuna nad märkasid seda peaaegu vahetult enne meie planeedist möödumist, kirjutab mtv.fi.

Kaader NASA videost, millel on näha Maad ja asteroidi 2019 OK
Kaader NASA videost, millel on näha Maad ja asteroidi 2019 OK Foto: Kuvatõmmis/Youtube

«Meid tabas paanika, kui saime aru, et see «linnahävitaja» oli peaaegu meie planeedi juures. Ta möödus Maast 73 000 kilomeetri kauguselt, mis on kosmilises mõistes väga lähedalt. Varem oleme märganud väiksemaid asteroide, kuid nüüdne jäi millegipärast kahe silma vahele. See ilmus ootamatult, nagu nurga tagant,» selgitasid NASA teadlased.

Nad lisasid, et neid ehmatanud asteroid oli «ebameeldivalt lähedal» kui võrrelda, et näiteks Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 kilomeetrit.

Astronoom Michael Brown sõnas, et asteroid 2019 OK-d märgati esmest korda alles 22. juulil ning nad said selle asteroidi oletatava suuruse teha kindlaks vaid paar tundi enne seda, kui see Maast mööda kihutas.

Asteroid. Pilt on illustreeriv
Asteroid. Pilt on illustreeriv Foto: Lightroom / Nasa / Lightroom Pho / © Jon Mitchell / Topfoto/Scanpix

«See liikus väga kiiresti. Meile jõudis juhtunu kohale alles siis, kui see oli meie planeedist juba möödunud,» jätkas astronoom.

NASA uurimismeeskonna teatel oli 25. juulil meie planeedi juures liikunud asteroid viimaste kümnendite suurim.

Kaader NASA videost, millel on näha Maad, Kuud ja asteroidi 2019 OK
Kaader NASA videost, millel on näha Maad, Kuud ja asteroidi 2019 OK Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Kui see oleks kuskil Maale langenud, siis oleks see tõenäoliselt toonud kaasa ulatusliku katastroofi, hävitades mitmeid suur- ja väikelinnu.

«Samas ei olnud see asteroid piisavalt suur, et oleks tekitanud globaalse katastroofi. Umbes sellise, nagu juhtus 65 miljonit aastat tagasi hiidsisalikega, kes siis välja surema hakkasid,» nentisit eksperdid.

Ameerika Ühendriikide NASA ja veel mitmete teiste riikide kosmoseorganisatsioonid on teinud kindlaks üle 90 protsendi asteroididest, mille suurus on üle 1 kilomeetri. Tegemist on siiski väikeste kosmiliste kehadega, mille märkamisel mängib suurt rolli päikesevalgus, mis neilt peegeldub.

Astronoom Michael Browni sõnul oli asteroid 2019 OK raske märgata, kuna ta orbiit on väga elliptiline. Mittemärkamisel mängis rolli ka selle asteroidi liikumiskiirus, mis oli 24 kilomeetrit sekundis. Enamik asteroide liigub kiirusega 4 – 19 kilomeetrit sekundis.   

NASA teadlased tegid selle asteroidi liikumisest ja Maast möödumisest arvutimudeli, et saada sellest kosmilisest kehast täpsem pilt.

Teadlaste sõnul on asteroid 2019 OK avastamine vaid lühikest aega enne selle möödalendu märk sellest, kui vähe inimkond tegelikult kosmosest teab ja kuidas asteroidid võivad meie planeeti ohustada.

«Asteroidid ja nende möödalennud ei ole steenid mõnest Hollywoodi filmist. Tuleb olla valmis tõeliseks asteroidiohuks,» lisas austraallasest astronoom Alan Duffy.

Duffy teatel saab Maast väga lähedalt mööduvaid asteroide pidada «linnahävitajaks», sest kui nad tõesti meie planeeti tabavad, siis on oodata hävingut.

Astronoomide meeskonnad töötavad välja plaane, kuidas asteroidiohtu vähendada. Ühe variandina on välja pakutud nende lükkamist tavapäraselt trajektoorilt kõrvale.

Katsed ja uuringud on näidanud, et tuumarelvadega ei ole mõtet asteroide väiksemateks tükkideks lõhkuda, sest ka need tükid võivad Maad ohustada.

NASA kunstniku arvutijoonistus tükkideks lagunenud asteroidist
NASA kunstniku arvutijoonistus tükkideks lagunenud asteroidist Foto: NASA / REUTERS/Scanpix

«Me ei tea, kas see mõjub, kuid kindel on, et asteroid ja selle osad muutuvad siis radioaktiivseks,» teatas Duffy.

Ta jätkas, et varem või hiljem tuleb asteroid, millel on niiöelda meie planeedi nimi.

«Küsimus ei ole selles, kas ta tuleb, vaid selles, millal ta tuleb,» tõdes Duffy.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles