Birgitit teavad kõik. Kes teavad teda Birgit Õigemeelena, kes esimese «Eesti otsib superstaari» võitis, või Birgit Sarrapina, kes Eurovisioonil käis. Birgit on eestlaste silme all sirgunud talendikast lauljast pereemaks, abikaasaks ning muusikuks.
Kapa-Kohila tüdruk
Birgit on pärit sellisest väikesest kohast nagu Kohila. Tegu on kohaga, mida rahvasuus kutsutakse ka Kapa-Kohilaks, kuid Birgit ei tea, miks. Kuigi Birgit kolis juba ammu Tallinnasse, elavad tema vanemad ja õde siiamaani seal. Lapsepõlvekodus käib ta tihti, kas siis vanematel külas või esinemas. Sinna on alati rõõm minna ja mitte ainult sellepärast, et seal elavad vanemad, vaid seal on kogukonnatunne hästi suur.
«Me oleme seal teinud muusikale, kus kõik on vabatahtlikud, nad seal laulavad ja esinevad. Massiliselt tuleb rahvast kohale. Kõik fännavad seda. Kultuur ja muusika on seal hästi hinnas,» kirjeldas Birgit, kes viis ka enda lapsed sinna lastelaagrisse.
Birgit meenutas oma lapsepõlve Kohilas, kus ta üles kasvas. «Ma mäletan seda, et olime kogu aeg õues. Suvel ronisime mööda õunapuid, mängisime mingeid lolle mänge, ukakaid ja käisime raksus ja ikka natuke tegime naabripoiste ja -tüdrukutega pahandust ka. Ma mäletan, et me läksime lastena ise metsa, otsisime kelgumäe ise üles ja kelgutasime. Keegi ei kontrollinud seda. Me tulime vaid lõuna- ja õhtusöögiks koju,» kirjeldas ta.
Ja sellest tuleb Tallinna ja Kohila erinevus. Birgit sõnas, et ta ei julgeks oma poega, kes saab peagi kuueseks, küll niisama linna peale ringi jooksma lasta.
Ühe sündmusena meenutas Birgit veel ka aastavahetust, kus uisutades rakette vaatama siirduti. «Ma mäletan, kuidas sai aastavahetusel uiskudega keskväljakule uisutatud. Mööda autoteed uisutasime, vaatasime rakette ja … tänapäeval ei usuks, et seda teha võiks. Niisama suusatasime ja sõitsime rulluiskudega autotee peal. Meeletult tore lapsepõlv,» võttis Birgit selle kokku.