Hundi käest näkku pureda saanud naine: šokk ei ole veel üle läinud, kõik oli verd täis!

Hunt.

FOTO: PATRIK STOLLARZ / AFP / Scanpix

Eile hommikul koduuksel hundi käest pureda saanud Hiiumaa naine Kaie Nappir tunnistab, et sündmused on sedavõrd värsked, et šokist ei ole ta veel üle saanud. 

«Kõik oli verd täis, olen jätkuvalt šokis,» avaldab naine, kes sai eile varahommikul oma Tahkuna kandis asuvas kodus hundi käest pureda.

Loom ründas naist koduuksel. «Mäletan, et ärkasin koera veidra häälitsuse peale - see hääl oli abi paluv. Avasin ukse ja koer pressis end kohe sisse, ilmselt soovis hunt koera rünnata, kuid mina jäin vahele ja ta hüppas mulle näkku,» meenutab Kaie. Millal hunt lahkus, ta ei näinud, sest kõik kohad olid verd täis ja ta läks ennast puhastama. 

«Silma kõrval on 5,5 sentimeetrine haav, silmalau ja kulmu peal on sügavad haavad,» loetleb naine vigastusi. Hetkel saab ta antibiootikumiravi. Koer rünnakus vigastada ei saanud, kuid üksi õues ta olla enam ei julge.

Kaie sõnul ei ole ta Tahkuna lähistel isiklikult hunte varem kohanud, kuid teised inimesed on kohtumistest rääkinud. «Jahimehe sõnul on siin kandis üks vana hunt liikvel, kes ilmselt ei saa enam endaga hakkama ja võib koduloomi rünnata,» teab naine lisada.

Naise juttu kontrollis ka Eesti Jahimeeste Selts, kes sai info rünnaku kohta kohe. Tahkuna kandis elaval perenaisel on suurt kasvu valge koer, kellel on elektrooniline kaelaside ja kes liigub ainult kitsas piirkonnas õuealal.

Ka jahimeestel tekkis küsimus, kas tegu oli ikka hundiga või oli see hundikoer. Kontrollides fakte ja hinnates koera käitumist, kes siiani on šokis, on väga suur tõenäosus, et tegemist oli hundiga. Ründe agressiivsus, koera ründe aegne reaktsioon ja häälitsused ning käitumine pärast rünnakut annab ekspertidele alust arvata, et tegemist oli hundiga. Seda kinnitab ka fakt, et ümbruskonnas puuduvad suured ja hundisarnased koerad täielikult. Ka ründe alla sattunud naise kirjeldus viitab hundile.

Eesti Jahimeeste Selts palub jääda rahulikuks ja avaldab, et paanikaks siiski põhjust pole. Tegemist on kahetsusväärse üksikjuhtumiga, mille üksikasjad nii jahimehed kui ka keskkonnaametnikud välja selgitavad. Nii jahimehi kui ka keskkonnaametit on informeeritud ja vajalikud meetmed võetakse tarvitusele.

Tagasi üles