«Ärapanija»: demokraatia heaks rahast kahju ei ole

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ärapanija
Ärapanija Foto: Kanal 2

Selle aasta viimane «Ärapanija» võttis luubi alla erakondade rahaasjad.

Elame ajal, mil iga euro on arvel. Vahendeid teadagi napib ja meil tuleb teha valikuid, et keda toetada ja mida edendada. Kõige suuremad puudusekannatajad on kahtlemata Eesti erakonnad, eriti need, kes on esindatud Toompeal.

Kulud on suured ja nüüd, kui enam elamislubasid müütada ei saa ning ka raudteed ja muud asutused on tuuri pandud, tekib küsimus, kuidas tagada rahavood. Õnneks on Eesti poliitikas palju helgeid päid, kes on mõelnud välja viisi, kuidas siiski tagada katkematu vahendite pealevool.

Erakonnaseaduse muutmisega hakkavad nimelt riigilt raha saama ka erakondade loodud demokraatiat edendavad sihtasutused.

«Demokraatia jaoks peab olema raha. Oleks vale mõelda, et see läheb erakondade tarvis. See läheb tegelikult kodanikuhariduse ja maailmavaate säilitamiseks. Ja mitte ainult Eestis sees, vaid see läheb ka väljapoole,» ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Selle seadusemuudatuse vastuvõtmise poolt on kõik riigikogu erakonnad.

«Demokraatia ei saagi olla odav ja seetõttu see 900 000 eurot, mis nüüd esimese laksuga demokraatia edendamise sihtasutustele jagatakse, on miinimum. See tagab olukorra, et mõni partei ei vii suurt osa rahvast kuhugi staadionile ja ei lase maha. Just selle raha eest arendame parteides demokraatlikku mõtteviisi,» seletas Mart Juur.

Juur andis sõna täiesti juhuslikult stuudios viibivale lihtsale inimesele (Peeter Oja), kelle ta võttis peale Pirita Selveri juurest, kus too tegeles pudelite kogumisega, et osta oma igapäevast miinimumtoidukorvi. Juur küsis, kas 900 000 pole demokraatia edendamiseks mitte liiga vähe.

«Minule teeb kõige rohkem rõõmu see, et selline poliitiline otsus võeti riigikogus vastu konsensuslikult. Poliitik ongi kompromisside kunstnik ja ju siis leiti kompromiss, et 900 000 on kõige parem. Tavaliselt sa kuuled, et poliitika kedagi ei huvita ja antud juhul on tegemilt puhtal kujul finantspoliitikaga. Ma arvan, et kuna see on ka poliitika, siis enne jõule, mis on rahuaeg, ei pea see ka eriti huvitama. Nii et puhake rahus ja pange küünal kuuse otsa,» soovitas Pirita elanik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles