PILDID JA VIDEOD 50 aastat Kuu missioonist: kuidas Neil Armstrong Kuule jõudis ja mis on sel kõigel pistmist «suuseksiga»?

Neil Armstrong.

FOTO: Scanpix/ ©2003 Credit:Topham Picturepoint

USA astronaut Neil Armstrong oli esimene inimene, kes astus Kuu pinnale. Täna, 20. juulil möödub sellest 50 aastat. Sedapuhku meenutame, kuidas mees Kuule jõudis ning milline oli armastatud kosmonaudi elutee? 

Millega tegeles Neil Armstrong enne Apollo 11?

Neil Armstrong osales Korea sõjas mereväe hävituslendurina, seejärel lõpetas 1955. aastal Purdue Ülikooli lennundusinsenerina ja töötas katselendurina, vahendab Vikipeedia.

1956. aastal abiellus Neil Armstrong Janet Shearoniga, kellest hiljem lahutas. Neil sündis kolm last. 

NASA astronautide gruppi valiti ta 1962. aastal.

Astronaut Neil Armstrong 1969. aastal Kuumoodulis.

FOTO: SCANPIX/Buzz Aldrin / AP

Vikipeedia kirjutab ka, et Armstrongi esimene kosmoselend toimus Gemini 8 komandörina 1966. aastal. Selle lennu käigus sooritati esimene õnnestunud põkkumine.

Lennu programmis oli esialgu ette nähtud ka kaaspiloodi David Scotti viibimine avakosmoses, kuid see oldi sunnitud tehniliste probleemide tõttu ära jätma.

Apollo 11 ja Kuu pinnale astumine

20. juulil 1969. aastal astus Neil Armstrong esimesena Kuu pinnale öeldes ajalukku läinud lause: «That's one small step for a  man, one giant leap for mankind» (See on väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks).

Armstrongile järgnes Kuule 20 minutit hiljem ta kolleeg Edwin «Buzz» Aldrin. Lisaks oli meeskonnas ka Michael Collins, kes oli juhtimismooduli piloot.

Kui NASA Apollo 11 Kuu missioonist möödus 45 aastat, avaldas Aldrin, et tegelikult oleks pidanud hoopis tema esimesena Kuule astuma.

«Kõikidel varasematel missioonidel oli keegi kosmosekõnni teinud ja selle tegijaks oli alati mõni noorematest meeskonnaliikmetest. Mitte aga missiooni komandör. See on arusaadav, sest ta vastutas kõige eest,» selgitas Aldrin.

Astronaut Edwin «Buzz» Aldrin Kuul.

FOTO: SCANPIX/NEIL ARMSTRONG/NASA HANDOUT / EPA

Aldrini sõnul toetati NASAs tema ettepanekut, et noorem astronaut võiks esimesena minna Kuud uurima ning suurema kogemusega astronaut jääks moodulisse ning saaks kiiresti ohuolukorras reageerida.

«Samas oli aga väga palju neid, kes nägid Armstrongi esimesena Kuu pinnale minekus sümbolit, et juht on esimene,» lausus astronaut.

Apollo 11 meeskond: Neil A. Armstrong, Michael Collins ja Edwin E. Aldrin Jr. 

FOTO: SCANPIX/ NASA HANDOUT / EPA

Aldrin rõhutas, et kui nad mõlemad olid Kuu pinnal, siis de facto pidi ta ikka juhile järgnema.

«See otsus osutus õigeks, sest Armstrong tegi ajalugu. Tegelikkuses ei olnud lõplik otsus, keda esimesena Kuu pinnale saata ei minu ega Neili teha, vaid NASA juhtide,» lausus Aldrin.

Armstrong ütles oma ühes intervjuus, et temalt ei küsitud, kas ta tahaks olla esimene inimene Kuul ning otsustamine, kes on esimene, ei langetatud auastme järgi.

«Good Luck, Mr. Gorsky»

Kinnitamata andmetel ütles Armstrong enne kuumodulisse tagasi minemist mõistatusliku lause: «Good Luck, Mr. Gorsky» (Õnn kaasa, härra Gorsky).

NASA lennujuhtimiskeskuses väidetavalt kuuldi seda ja seal ei saadud aru, mida Armstrong sellega öelda tahtis, kuid arvati, et see oli suunatud mõnele Nõukogude Liidu kosmonaudile.

NASA esindajad uurisid, kas Nõukogude Liidus on mõnda Gorsky nimelist kosmonauti, kuid nad ei leidnud.

Kuul käimisele järgnevatel aastatel küsisid paljud inimesed Armstrongilt, mida ta mõtles lausega «Good Luck, Mr. Gorsky».

Armstrongi saladus lahenes 1995, kui Armstrong pidas 5. juulil loengu Floridas Tampa Bays ja seal küsiti taas temalt härra Gorsky kohta.

Kui väike Neil Armstrong oli naabrite aiast palli ära toomas, kuulis ta, kuidas proua Gorsky oma mehele hüüdis: «Suuseksi? Sa tahad suuseksi! Saad suuseksi siis, kui naabrite poeg on astunud Kuule».

Armstrong otsustas selle saladuse lõpuks paljastada.

Ilmnes, et kui Armstrong oli teismeline ja ta oli koos vennaga oma koduaias palli mängimas, lendas nende pall naaberaeda.

Armstrongide pere elas Ohio osariigis Wapakonetas, kus nende naabriteks olid härra ja proua Gorsky.

Kui väike Neil Armstrong oli naabrite aiast palli ära toomas, kuulis ta, kuidas proua Gorsky oma mehele hüüdis: «Suuseksi? Sa tahad suuseksi! Saad suuseksi siis, kui naabrite poeg on astunud Kuule».

Armstrong sõnas 2000. aastate alguses, et ta kuulis tema kohta aastaid levinud loo kohta 1970. aastatel koomik Buddy Hacketilt. Ta tunnistas, et aastaid tagasi ta tõesti ütles oma vennale midagi härra Gorsky kohta, kuid mis see täpselt oli, ta ei mäleta. 

Mis sai Armstrongist pärast Kuu pealt naasmist? 

Kui ta naases, autasustati teda presidentide, peaministrite ning kuningate ja kuningannade poolt.

Maailm viskus ta jalge ette, ent Armstrong ei soovinud talle kaela sadanud kuulsust ning taandus avalikust elust, vahendab BBC.

Briti väljaanne kirjutab ka, et avalikkus teadis temast väga vähe, sest ta ei andnud oma elu jooksul väga paljusid intervjuusid.

Pärast NASA-st lahkumist 1971. aastal töötas ta Cincinnati Ülikooli professorina ja osales muu hulgas süstiku Challenger huku uurimises, vahendab Vikipeedia. Ta kuulus ka paljude ettevõtete juhtorganitesse.

1994. aastal abiellus ta Carol Held Knightiga.

Ka kirjutatakse, et Armstrong koges elu jooksul korduvalt seda, kuidas tema kuulsust püüti kurjalt ära kasutada. Ta ei andnud autogramme, sest neid hakati suurte summade eest müüma. Isegi Armstrongi juuksur püüdis tema äralõigatud juuste pealt teenida.

Neil Armstrong on viibinud ka Eesti NSV ajal ka Tallinnas ja ööbinud Viru hotellis.

Armstrongi viimased eluaastad

Isegi tema viimastel aastatel oli Armstrong pühendunud kosmoseuuringutele.

2010. aastal sattus ta tähelepanu keskpunkti, kui väljendas oma muret USA kosmoseprogrammis tehtud muudatuste pärast.

Esimene inimene Kuul, Neil Armstrong 2012. aastal.

FOTO: Scanpix / AP

Ta astus Kongressis president Barack Obama otsuse vastu tühistada Constellation programm, mille üheks osaks oleks olnud ka missioon Kuule.

2012. aastal tehti talle südameoperatsioon, millega püüti parandada südame pärgarterite tegevust. Mõned nädalad hiljem, 25. augustil suri Neil Armstrong 82-aastaselt.

Tagasi üles