Tuntud laulutekstide autor Aapo Ilves tõi välja Eesti muusika kõige kirkamad pärlid

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Aapo Ilves käis külas raadio Elmar saates «Kuula mu laule» ja tõi kuulajateni kõige hingelähedasema valiku eestikeelsest muusikast. Saate pani kokku Veiko Soom. 

«Võtan enda tutvustamise kokku ühe sõnaga - olen laulukirjanik,» sõnas Aapo Ilves ja lisas, et see peaks kokku haarama selle, et ta tegeleb täna luuletamise, kirjutamise ja musitseerimisega.

«Laulutekstide kirjutamine hõlmab väga suure osa minu tööst ja elust. See ei sisalda ainult pop-tekste, seal on ka libretod ooperitele ja muusikalidele ja üsna palju ka laulude tõlkimist. Tõlkimine on seejuures oluliselt keerulisem ja sellevõrra ka huvitavam muidugi. Olen tõlkinud laule ka animafilmidele. Seal on selline nõue, et tekst peab minema animategelase miimikaga kokku. Selle töö käigus on tekkinud igasuguseid huvitavaid probleeme. Näiteks kuidas sa snowman'i lumememmeks või lumemeheks tõlgid, ei mahu ju kuidagi, siis tuleb nipitada. Animafilmidele laulude tõlkijatel on alati hea meel, kui tegelane keerab tagumiku vaataja poole,» tunnistas Ilves.

«Kõla järgi ma laulutekste ei tõlgi, see tundub mulle odav tegevus. Kõigepealt ma küsin tellijalt, kas meil on võimalik saada ametliku teose muutmise luba, et me ei teeks illegaalset tööd. Küsimus ei ole, mitte kas, vaid millal tekib mingisugune jama sellest, kui keegi on ilma loata midagi tõlkinud ja esitanud,» sõnas ta.

Ilves tõi raadio Elmar kuulajatele välja oma kõige lemmikumad eestikeelsed lood läbi aegade. Loetelu on allpool.

1. Suuk «Statistiline»

«Selle loo juures meeldib mulle enamvähem kõik. Just nimelt, me oleme Tartus, raadio Elmar stuudio on ka Tartus. Seega on hästi paslik alustada Mülleri Sassiga. Avastasin, et Sass jättis meid maha juba kuus aastat tagasi ja just imestasin, et juba nii kaua, tundub, nagu see oleks olnud alles eile. Mul õnnestus Mülleri ja tema fenomeniga esmakordselt kokku puutuda juba kaugetel kaheksakümnendatel, kuid rohkem me hakkasime trehvama sajandivahetuse paiku, kui ma tegin tutvust kohaliku folkmuusikaga. Sassis oli kompromissitus teha täiesti oma asja, ta valis hästi tugevad tekstid. Ühtlasi oli ta kirjanike liidu liige ja ka tema luuletused ja lühiproosa on mulle väga südamelähedased,» sõnas Ilves.

2.  Juhan «Ei mina taha raha»

«See on Jaak Sooääre juhitav rühmitus, kus teevad kaasa Riho Sibul ja Andres Lillepea. Tehakse puhtalt Juhan Liivi tekstidele toetuvat muusikat. Juhan Liiv on siiamaani laulupidudel kõige esitatavam teksti autor, siis tuleb tükk tühja maad ja tuleb Leelo Tungal ja siis tuleb veel tükk tühja maad ja tulevad kõik teised, mina nende hulgas. Juhan Liivi teatakse selle järgi, et ta tuli ükskord linnast ja oli lumesadu ja siis üks teinekord lendas tihane ta aknale. Ansambel Juhan tuletab meile meelde, et Juhan Liiv oli meie esimene ja algupärane blues ja rock'n'roll. Ma hindan teda ikka väga kõrgelt, tasub lugeda Liivi rohkem kui Tihane ja Lumesadu. Kasvõi see lause, et minu erakond on eesti keel. See on nii oluline ja seda võiksid inimesed rohkem meelde tuletada. Selles konkreetses loos kasutab Sooäär väga erilist kitarri häälestust, see on häälestatud nagu eesti kannel. Igatpidi võimalikult juurte poole,» sõnas Ilves.

3. Ultima Thule «Aed»

«See on üks kaunemaid eestikeelseid lugusid. Selle tekstikirjutaja Vladislav Koržets on mulle väga oluline, ta on aidanud mind raskestikirjeldataval moel. Kasvõi selle kaudu, et Vladislav lõi karakteri, selle mehe, kes peab aeda harima. Pole aega tal naisega ilutseda. Seal on seda mõtet ja sügavust väga palju. See on kõik nii orgaaniline. See lugu on kogu eesti muusika üks kirkamaid pärle,» tunnistas Ilves.

4. Collage «Joodiku kojukutse»

«See laul on sellepärast oluline, et see on võrokeelne laul ja see on ilmselgelt esimene kord, kui ma kohtusin võrokeelse rahvalauluga. Kusjuures lugu on samaaegselt ka väga vinges biitikastmes, tänu ansambel Apelsin taustale. Kummalisel kombel on sellel laulul ka põke eesti esimese võrokeelse eurolauluga «Tii». Sajandi alguses olin ma Viljandi folgil ja mul oli kitarr seljas. Kena neiu palus minult kitarri laenuks ja hakkas kohe seda lugu mängima, väga ilusti hellal naisehäälel. Suhtlesime neiuga edasi ja saime tuttavaks, hiljem Priit Pajusaar sai selle tütarlapse käest minu telefoninumbri, et ma kirjutaks tema eurolaulule võrokeelsed sõnad. Ma olen tegelikult ida-võrokene, olen setokeelele oluliselt lähedal ja saan ka nendekeelsete lauludega hakkama, muidugi parem on kui mõni seto käib nad üle. Võrokeelega on ka nii, et ma ida-võrokeeles olen vaba, kuid kui on vaja keskele või lääne poole liikuda, siis peaks jälle keegi sealpoolsetest tekstidega natuke abistama,» rääkis mees.

5. Kalmer Tennosaar «Vana klaver»

«Ametist lähtuvalt on mul Kalmer Tennosaarega süvitsi minev suhe, olen tema elukäiku pidanud viimastel kuudel väga kõvasti uurima. Sellest sünnib järgmisel aastal midagi suuremat. Selle laulu juures saavad kokku kolm Eesti kultuuri suurkuju, mõneti vastuoluline on see kamp. Viisi autor on Gennadi Podelski, sõnad on loonud Uno Laht. Laht oli väga andekas kirjanik ja väga koleda karmi punaminevikuga. Tema käed ei olnud verised mitte ainult kaudses mõttes, vaid ka otseses mõttes. Sellegipoolest me ei saa teda Eesti kultuuriloost välja arvata. Ida poolt tulnud Podelski oli natuke juudipoolne, kes ometigi jõudis sakslastele okupeeritud Venemaa pinnal klaverit mängida. Kalmer Tennosaar oli Nõukogude Liidu esimesi Elvise poolseid staare, tuntavalt suurem kui Georg Ots. Ta hakkas esimesena laval juurutama puusanõksu ja värvilisi pintsakuid, ta oli kuuekümnendatel ulmeliselt suur staar. Me ei tea tänapäeval sellest enam või veel midagi. Selle loo saamislugu on ka naljakas. Tänu Paavo Kangurile, kes kirjutas Podelskist raamatu, on teada, et Uno Laht kutsus Podelski suusatama. Gennadi murdis hästi ruttu ära nii suusad kui jala. Vedeles siis seal suusabaasis ja põhimõtteliselt õhtuks oli neil kahepeale see laul valmis tehtud ja ettegi kantud. See on enamvähem puhas protokoll,» rääkis mees.

6. Kaisa Ling Thing «Nii kole mees»

«Sellega me ületame natuke hea maitse või heade tavade piiri, sest see pala on minu tõlgitud aga jube kahju oleks raadio Elmar kuulajaid sellest laulust ilma jätta. Kuigi teemaks on nii kole mees, on see laul nii ilus. Mul õnnestus eelmisel aastal Kaisale tõlkida terve plaadi täis vodevillibluusi, mida esitati sada aastat tagasi tumedanahaliste naiste poolt, kes olid Ameerikas igal moel väga rõhutud. Ometigi tegid nad sellist bravuurikat muusikat. Tekstid olid väga teravad ja ükskõik millest lauldakse, ikka mõeldakse seksi. Ka see laul on väga otsene, siin väga ei varjata. Suur rõõm oli adapteerida seda materjali,» lisas Ilves.

7. U.D.A. «Torupill ja tulivesi»

«See on tribuut Ott Arderile, kes on selle teksti teinud ja Andres Valkonenile, kelle projekt U.D.A. seda lugu esitas. See on nii lustakas pala. Ma mäletan õrnast east, et kui see raadiost tuli, siis mul läks kohe tuju heaks! Ma mõtlesin, et kuidas on kusagil mingi väike saareke, kus hüppab ringi seelikuga mees, kes vahepeal ronib tünni ja teeb piipu,» sõnas Ilves.

8. Singer Vinger «Pegasus»

«See on taaskord hea tava ületamine, sest tekst on minu kirjutatud. Selle pala esitamise mõte ongi, et kuna ka konkurendid kindlasti kuulavad raadiot Elmar kõrvad kikkis, siis tuleb meelde tuletada, et Singer Vingeril on tegelikult ka peale «Massikommunikatsiooni» ja «Puberteedi» veel laule ja ka uuemaid laule. Ma olin neliteist kui ansambel Turist esines Räpina keskkoolis. Kuid ma olin liiga noor ning mind ei lubatud sinna sisse. Seisin siis seal õues elupuu varjus. Siis läkski ainult mõnikümmend aastat mööda kui Hardi Volmer helistas ja ütles, et nüüd on minu kord. Siis mul õnnestuski nende plaadi jaoks lausa pooltele lugudele tekstid kirjutada. Kuid seda konkreetset laulu te ilmselt avalikel esinemistel ei kuule,» rääkis mees valitud loo valiku kohta.

9. Kurjam «Raske lapsepõlv»

«Tol hetkel ei osanud kõike seda igatseda, mis meil täna olemas on. Ma olengi mõelnud, et selles laulus kirjeldataval ajal, mil me ei saanud sõpradele saata SMS'e. Aasta 2000 oli ikka päris kaugel. Koolides ja lasteaedades lapsed joonistasid ja kirjutasid, et «Elu aastal 2000». Eks me siis kõik elasime Marsil ja ämblikukujulised robotid tõid süüa meile. Seda, mis meil tegelikult siin täna toimub - seda ei osanud vist mitte keegi ette näha. Aastal 2000 ma pidin olema ju rauk juba. Ma arvan, et tulevik algaski aastal 2000. Loo autor Sigus on tark poiss, loo pealkiri kattub alati refrääniga,» rääkis Ilves.

10. Jaan Pehk «Me ei laula raha pärast»

«Pool minu elust on möödunud koos Jaan Pehkiga. Jaan õppis Räpina Aianduskoolis keskkonnakaitset. Ta tegi seal ka bändi ning neil ei olnud basskitarri mängijat. Mina olin tol hetkel just oma kõrtsipillimehe karjääri lõpetanud ja siis nad kutsusid mind stuudiosse. Ma tulin ja nii see siis läks. See on ilus ja helge lugu. Selles laulus on ka tõsine ideoloogia, et ärge laulge raha pärast, kuid raha eest väib laulda küll,» muigas Ilves.

Kuula tervet intervjuud ja laulude valikut SIIT: