Majanduslike probleemide käes vaevlev Karjaküla karusloomafarm sai ühe probleemi veel juurde, kui veterinaaramet tegi kindlaks, et loomade eluolu farmis on halb.
Karjaküla mingifarmil jälle jamad kaelas
Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis Karjakülas asuvat AS Balti Karusnahka 29. märtsil. Järelevalvetoimingute käigus hinnati ka karusloomade pidamist ja heaolu. Kontrollkäigul tuvastati, et puudus kirjalik arvestus selle kohta, et karuslooma tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt kord päevas. Samuti leidus mõnes puuris väljaulatuvaid naelasid, mis võivad loomi vigastada ning osades puurides puudusid loomadele ettenähtud närimisesemed.
Veterinaar- ja Toiduamet tegi karusloomafarmile ettekirjutuse tagada igapäevase loomade tervise ja heaolu kontrollimise kohta arvestuse pidamine ning likvideerida puuridest teravad esemed (naelad), mis võivad loomi vigastada. Ettekirjutuse tähtajaks määrati 1. juuli. Koheselt kohustati tagama loomadele ettenähtud närimisesemed.
Veterinaar- ja Toiduamet teostab lähiajal farmis järelkontrolli, mille eesmärk on hinnata, kas karusloomafarm on ettekirjutused tähtajaliselt täitnud.
Kiiresti langevad kasumid
Ettevõtete majandustegevust kajastav portaal Teatmiku kohaselt on AS Balti Karusnahk, mis moodustab 90-95% turuosast, majanduslik olukord pidevas languses. 2019. aasta esimeses kvartalis maksti riiklike makse 43 000 euro eest. See on väiksem kui kunagi varem. See on ligi 15 000 euro võrra vähem kui 2018. aasta neljandas kvartalis.
Töötajate arv on meeletult langenud. Kui 2018. aastal oli ettevõttes veel 43 töötajat, siis viimase kvartali aruande järel on alles jäänud vaid kümme.
Aastate jooksul on karusloomafarmi töötajate arv olnud kõikuv, kuid praegune langus on kõigi aegade kõige suurem. Alates 2017. aastast on töötajate arv püsinud stabiilselt poolesaja ligi. Kuid praegune näitab suurte probleemide olemasolus AS Balti Karusnahk ettevõttes.
Ilma tõttu oli aed katki läinud
Juuni keskel käis Karjaküla farmi kontrollimas ka keskkonnaamet, kes vaatles võõrliikidega seonduvat, erilist tähelepanu pöörati Ameerika mingile. Ameerika mink on ohtlik võõrliik, keda ei tohi lasta Eesti vabasse loodusesse, kus ta ohustaks otseselt siinset kodumaist euroopa naaritsat, kes võib ohtliku võõrliigi kiire leviku tõttu Eesti looduses välja surra. Seetõttu keskenduvad võõrliigi tehistingimustes pidamise loa nõuded kodumaistele liikidele ohtliku võõrliigi loodusesse pääsemise vältimisele.
«Lühidalt võib öelda, et invasiivne võõrliik ohustab teisi liike, muudab elupaiku ja looduslikku tasakaalu ning kiirelt levides põhjustab kahju majandusele ja keskkonnale,» teatas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.
Võõrliikide teemat reguleerib Eestis looduskaitseseadus, mille kohaselt on keelatud võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine.
Kontrolli hetkel oli tulenevalt eelnevatest ilmastikuoludest sisemise tara ülemise plekiserva kinnitused katki farmi kirdeosas, kuid need lubati koheselt parandada. Muid probleeme keskkonnaameti ei täheldanud.