/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2012/09/11/1313456t1h92c9.jpg)
Ühistranspordiga sõites on hea tava pakkuda istet vanematele inimestele, rasedatele naistele ning teistele, kes võivad seda rohkem vajada. Hea tava ei tähenda kohustust.
Rongietikett: kas ja kellele peab istet pakkuma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huumoriportaalis 9GAG toodi välja igapäevane dilemma. Naljapildi ehk meemi abil näidati ühistranspordis toimuvat olukorda, kus naine karjub mehe peale, et mees ei anna talle oma istekohta, mille eest mees maksnud on.
/nginx/o/2019/07/14/12363455t1h687f.png)
Mis on selles olukorras õige?
9GAGi kasutajad arvavad, et mees ei pea oma kohta ära andma, kuna on selle eest maksnud. Portaalis tuuakse välja, et kui tegu ei ole vanurile, rasedatele või invaliididele mõeldud istekohaga, siis ei pea inimene oma kohta ära andma. Seda ei pea tegema ka siis, kui klient on varem oma koha broneerinud ja selle eest maksnud, samal ajal kui teine seda teinud pole.
«Mul oli täpselt sama olukord. Ma mõtlesin: tead mis, ma võtan endale esimeses klassis koha. Üks naine siseneb rongi ja palub mul seista, kuna ma olin tol ajal 19,» kirjeldas üks mees temaga juhtunud olukorda.
Ka naisterahvas leiab, et teise inimese koha nõudmine ei ole sobilik. «Ma ei ole mitte kunagi palunud, et keegi mulle oma koha annaks. Kui inimesed oma kohta pakuvad, siis see on lahkus, mitte kohustus. Iga naine, kes teise inimese istet nõuab, väärib pikalt saatmist,» ütles ta.
«Kui naine palub sul oma ise talle anda, siis seda enam peaks ei ütlema. Mehed seisavad kogu aeg, naised võivad sama teha. Võrdsus,» arvas teine mees.
«Mina pakun istet vaid siis, kui ma näen, et teine inimene seda väärib. Mitte neile, kes arvavad, et nad väärivad seda oma soo, vanuse, sissetuleku, valikute (lapsed, rasedus või ostes poest rohkem kaupa, kui tassida jõuavad) tõttu ja kui nad on viisakad, mitte ei aja nina püsti ega ülbitse,» arvas kolmas.
«Kas naised ei suuda seista või milles asi?» küsib neljas.
«Ma nägin kord, kuidas üks vanaproua istus ühe koha peal ja hoidis oma asju teisel kohal. Ma ei ole pärast seda kellelegi oma kohta pakkunud,» jagas viies mees oma kogemust.
Positusel on üle 300 kommentaari ja paljudel on sarnased kogemused.
Kuid nagu kommentaariumis välja tuuakse, siis on üks asi see, kui mõlemad on maksnud sama hinna, teine asi see, kui inimene, kes on maksnud rohkem, peab andma oma koha ära sellele, kes maksnud vähem. Nagu näiteks linnaliini bussides, kus kõikidel on sama piletihind. Samas kehtivad ka seal mitmed soodustused.
/nginx/o/2018/09/12/11410517t1ha6ab.jpg)
Sarnased olukorrad on ka Eestis. Elroni Tallinna-Tartu liinil on võimalik osta kolme sorti pileteid: ühe korra pilet, ühe korra sooduspilet ja 1. klassi pilet.
1. klassi oma on loomulikult kõige kallim ja neid on rongis tavaliselt ka kõige vähem.
Ühe korra pilet on muu koht rongis, kas tavaline istekoht või nende puudumisel seisukoht.
Ühe korra sooduspilet on sama, kuid pileti hind on odavam kuni 15-aastasel isikul (kaasa arvatud), õpilasel, üliõpilasel, Eesti Vabariigi pensionäril, osalise või puuduva töövõimega isikul, 65-aastasel või vanemal isikul, raske või keskmise puudega 17-aastasel või vanemal isikul, kuni 16-aastase (kaasa arvatud) puudega isiku saatjal ja sügava puudega isiku saatjal.
Elroni lehel on selgelt välja toodud, et soodustused ei kehti rongi 1. klassis. Sooduspileti kasutamise õigusega isik peab esimeses klassis reisimiseks ostma täispileti.Kuid koos 1. klassi pileti ostnud reisijaga on võimalus ühel tasuta sõidu õigust omaval inimesel tasuta 1. klassis sõita.
Samas leiavad soodustust omavad inimesed, et kui tavaklassis istekohta pole, siis on täiesti okei istuda 1. klassi istekohale, ka siis, kui see ei ole vaba.
«Ma istusin 1. klassis laua taga, kus oli neli kohta. Ülejäänud kolm hõivas noor ema koos oma kahe lapsega. Lapsed olid väikesed, vist ei käinud kooliski veel, ja ei võtnud minu moodi tervet istet ära. Kui üks vana naine nägi, et 1. klassis on pooleldi üks koht vaba, siis ta pressis end sinna istuma. Selle koha peal istunud väike tüdruk pidi ema sülle istuma minema, kuna ta ei mahtunud õega ühele kohale. Ema pidi kahetunnise Tartu-Tallinna reisi ajal oma väikest tütart süles hoidma, kuigi ta oli maksnud 1. klassis isekoha ees, kuhu üks mammi oli end istuma pressinud. Sigadus,» jagas hiljutise rongireisi kogemust meessoost üliõpilane.
Vanus või füüsiline puue garanteerib soodsama pileti ühistranspordis, kuid ei garanteeri istekohta. Istekoha puudumine on ebaõnn ja seda ei pea teistelt nõudma hakkama.