Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Video: 70 miljoni valgusaasta kaugusel «õitsevad roosid»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Maast 70 miljoni valgusaasta kaugusel «õitsevad roosid»
Maast 70 miljoni valgusaasta kaugusel «õitsevad roosid» Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA avaldas kosmoseteleskoop Hubble’i tehtud foto 70 miljoni valgusaasta kaugusel asuvast NGC 972 spiraalgalaktikast.

Leheküljel nasa.gov avaldatud pildil on näha punast, roosat ja oranži kuma, mis teadlaste sõnul tekib kui vesinikgaas reageerib võimsate valguskiirtega, mis on pärit noortelt tähtedelt. Vävidemäng tuleb kosmilise tumeda tolmu taustal hästi esile.

Astronoomid otsivad selliseid tähemoodustisi, kuna nende asukoht, teke ja ajalugu pakuvad hinnalist infot, kuidas suured kogused kosmilist gaasi ja tolmu on aja jooksul tekkinud.

Tähtede uued põlvkonnad mõjutavad jõude ja tegureid nagu gravitatsioon, kiirgus, aine ja tumeaine, mis vormivad galaktikaid kogu universumis. 

NASa teadlaste sõnul näeb spiraalgalaktika NGC 972 välja nagu suur hulk õitsvaid roose.

Maast 70 miljoni valgusaasta kaugusel «õitsevad roosid»
Maast 70 miljoni valgusaasta kaugusel «õitsevad roosid» Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Spiraalgalaktika NGC 972 avastas saksa-briti astronoom William Herschel 1784.

Herschel, kes elas 1738 - 1822, läks ajalukku ka planeet Uraani avastajana.

William Herschel (1738 - 1822)
William Herschel (1738 - 1822) Foto: akg/North Wind Picture Archives /Scanpix

20. sajandil tehti kindlaks, et spiraalgalaktika NGC 972 asub Maast 70 miljoni valgusaasta kaugusel Jäära tähtkujus.

Jäära tähtkuju asub põhjataevas, olles Kaladest läänes ja Sõnnist idas.

Tagasi üles