Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Video: mees hüppas Niagara joast alla ja jäi ellu, jõudes USAst Kanadasse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Niagara juga
Niagara juga Foto: Caro / Rupert Oberhäuser /Scanpix

USA Niagara parkide politsei teatel said nad 9. juulil kell 4.00 varahommikul väljakutse, et Niagara joa suurimast joast, Horseshoe Fallsist tahab hüpata alla mees, kes tundub olevat depressioonis.

Kui USA ja Kanada politsei sündmuspaika jõudsid, tegi mees hüppe ja kadus vette, teatab msn.com. 

Nad asusid meest otsima arvates, et leiavad ta surnukeha, kuid mees jäi 57 meetri kõrguselt joast kukkudes ellu ning vesi kandis ta USAst Kanadasse.

Niagara joa suurim juga Horseshoe Falls
Niagara joa suurim juga Horseshoe Falls Foto: Caro / Rupert Oberhäuser /Scanpix

Ontario politsei leidis vigastusteta mehe istumas Niagara jõe ääres kivil. Ta viidi haiglasse kontrolli, et äkki võib tal olla sisemisi vigastusi ning ka ta vaimne seisund vajas uurimist.

Politsei teatel ta nime ei avalikustata.

USA meedia  andmetelon see neljas juhtum, milles Horseshoe Fallsist ilma mingi kaitseta  alla hüpanu on ellu jäänud.

«Mida see mees küll mõtles? Igatahes peab ta tänama õnne, et ellu jäi. Tundub, et jumal ei tahtnud teda veel enda juurde,» sõnas Kanadas Ontarios Niagara jõe piirkonnas elav Andy Essor.

Meedia viitas seoses nüüdse juhtumiga 1960. aasta juhtumile, milles Horseshoe Fallsist kukkus juhuslikult alla seitsmeaastane Roger Woodward, kes samuti ellu jäi. Poisil oli päästevest seljas ja see hoidis teda veepeal. Päästjad viskasid talle päästerõnga, millest ta kinni haaras ja nad tõmbasid lapse veest välja.

See laps oli esimene, kes joast alla kukkudes ellu jäi ilma, et teda oleks kaitsnud näiteks vaat või midagi sarnast.

Niagara juga on populaarne nii uljaspeade kui enesetapjate seas. Varasemal ajal on proovitud joast alla sõita tünniga ja mitte kõik need katsed ei lõppenud õnnelikult. Üsna palju on neid, kes ei ole arvestanud võimsa veevooga ja on uppunud.

Niagara juga, mis moodustub kolmest joast, Forseshoe Fallsist, American Fallsist ja Bridal Veil Fallsist, külastab aastast kümneid miljoneid inimesi.  

Niagara joa keskmine juga American Falls
Niagara joa keskmine juga American Falls Foto: akg-images / Mel Longhurst /Scanpix
Niagara joa väikseim juga Bridal Veil Falls
Niagara joa väikseim juga Bridal Veil Falls Foto: Caro / Ruffer /Scanpix

Buffalo News andmetel üritab aastas maailma ühel veerohkemal joal endalt elu võtta umbes 25 inimest.

Michiganist Bay Cityst pärit õpetaja Annie Edson Taylor oli 1901 esimene inimene, kes läks vaadis olles joast alla ja jäi ellu. Ta sai pärast seda kuulsaks ja talle hakkas ka raha voolama.

Taylor sõnas pärast etteastet ajakirjanikele, et uuesti ta seda ei teeks, sest see oli väga karm kogemus.

«Ma ei sõidaks Niagara joast teist korda alla isegi siis, kui mulle pakutakse 1 miljon dollarit,» teatas ameeriklanna.

Pärast Taylorit on olnud mitu, kes on sama teinud, kuid osad neist ei ole ellu jäänud.

Esimene, kes ilma igasuguste kaitsevahenditeta Horseshoe Fallsist alla hüppas, oli Michiganist Cantonist pärit Kirk Jones. Ta tegi  meedia silme ees oma hulljulge triki 2003, saades raskelt vigastada. Mehel murdus kaks roiet ja vigastada sai ka lülisammas.

Mees sõnas, et joas alla tulles oli tal selline tunne, nagu terve pesapallimeeskond oleks teda kurikatega peksnud.

Kanada politsei määras hiljem, et USAs elav Jones ei tohi enam iialgi külastada Niagara joa neid osi, mis jäävad Kanadasse.

Jones hukkus 53-aastasena, kui ta 2017 koos oma mao Mistyga Niagara joast täispuhutavas paadis alla hüppas.

Kaks kanadalast hüppasid sellest joast alla vastavalt 2009 ja 2012 ning nad jäid ellu. Kui 2009 hüpanu pääses kergete marrastustega, siis 2012 hüpanul oli mitu rasket vigastust.

Niagara juga (Niagara Falls) on jugade ja kärestike süsteem Põhja-Ameerikas Niagara jõel.

Niagara jõgi asub USA ja Kanada piiril ning seega on osa joast USA, osa aga Kanada poolel.

Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53–57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. 

Niagara juga
Niagara juga Foto: Caro / Rupert Oberhäuser /Scanpix
Tagasi üles