Teadlased lahendasid 33 000 aasta taguse mõrvajuhtumi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. juuli 2019, 15:26
/nginx/o/2019/07/05/12329021t1h1361.jpg)
Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlased lahendasid mõrvajuhtumi, mis leidis aset kiviajal 33 000 aastat tagasi.
Uurimine näitas, et vasakukäeline mõrvar andis ohvrile kaks järjestikust tugevat hoopi, mille tagajärjel mehe kolju mõranes, tal tekkis tõenäoliselt ajuverejooks ja ta suri, teatab livescience.com.
Koljuvigastused näitasid, et tapja kasutas relvana kurikasarnast objekti.
/nginx/o/2019/07/05/12329099t1ha7dd.jpg)
«See nooremal kiviajal elanud täiskasvanud mees kaotas elu pähe antud löökide tagajärjel. Ta sai raskeid vigastusi ja suri. Me ei tea, miks temalt elu võeti,» sõnas paleoantropoloog Katerina Harvati.
Iidse mõrvaohvri kolju leidsid Rumeenias Lõuna-Transilvaanias Cioclovinas asunud fosfaadikaevanduse kaevurid 1941. aastal koos mitme kiviaegse tööriista ja koopakaru luudega.
Pärast Teist maailmasõda uuriti seda koljut mitmel korral, kuid siis ei jõudnud teadlased üksmeelele, kas meest löödi vastu pead enne või pärast ta surma.
Selle tõttu otsustas rahvusvaheline teadlastegrupp viia Saksamaal läbi uue uurimise.
«See Cioclovina mees on tähtis, kuna tema kolju on üks paremini säilinud noorema kiviaja koljusid Euroopas. See periood algas umbes 45 000 aastat tagasi. Inimsäilmed sellest ajast on väga haruldased ja seni on leitud vaid väikeseid fragmnete,» sõnas Harvati.
Harvati ja ta meeskond tegi koljule kompuutertomograafilise uuringu, et kahe vigastuse kohta täpsemat infot saada.
Nad tegid ka katse 12 koljuimitatsiooniga, tekitades neile erinevaid traumasid, visates neid kõrgelt alla, loopides kividega ja tagudes kurikatega.
«Katsed näitasid, et kiviajal elanud meest ei rünnatud pärast tema surma ega tekitatud siis vigastusi. Samuti ei saanud ta vigastada ega kaotanud elu juhusliku kukkumise tagajärel. Kõik viitab sellele, et see mees tapeti kahe pähe antud löögiga. Selleks kasutati mingit nüri asja, näiteks midagi, mis meenutab tänapäeva kurikaid,» teatas paleoantropoloog.
Vigastuse paiknemiskoht koljul andis informatsiooni ka tapja kohta. Uurimine näitas, et ründaja ja ohver olid rünnaku ajal silmitsi ning ründaja oli vaskukäeline, hoides ründerelva vasakus käes. Sellele viitab vigastuste paiknemine kolju paremal poolel. Teadlased ei välista ka seda, et kurjategija võis kurikat hoida ka mõlema käega.
Nooremal kiviajal arenes ühiskond ja tehnoloogia, tekkisid erinevad kultuurid, kuid maailma oli täis ohte ja vägivalda oli palju.
«Meie uuritud juhtum näitab, et ka siis oldi võimelised mõrvaks,» teatas Harvati.
Taani Aarhusi ülikooli arheoloogi Niels Nørkjær Johannseni sõnul andis nimetatud kolju uurimine palju uusi andmeid noorema kiviaja elu kohta.
«Osa inimesi võib õlgu kehitada ja öelda, et jah, see mees tapeti kiviajal, mis siis? Meie tänase päeva juured asuvad minevikus ja seega tuleks minevikuga kursis olla. Ka tänapäeval on inimesi, kes teiste elu kallale kipuvad. Me elame nutiajastul, peame end kultuurseks, kuid vägivaldsus ei ole kuhugi kadunud, see on ikka alles,» selgitas norrakas.
/nginx/o/2019/07/05/12329022t1hb478.jpg)