Nike

Bulgaarias leiti «vampiirvürst» Dracula suurtükikuule

Kahurikuulid, mis leiti Bulgaarias asuvast Svishtovi kindlusest ja mida võis kasutada Valahhia vürsti Vlad Teivastaja armee. Pildil on ka kindluse ehitusdetaile

FOTO: twitter.com

Bulgaaria arheoloogid leidsid rohkem kui 500 aasta vanuseid suurtükikuule, mis võivad pärineda Valahhia vürsti Vlad III Dracula ehk Vlad Teivastaja (1431 – 1476) suurtükkidest.

Need kivikuulid leiti Doonau ääres asuvast Svishtovi kindlusest, mille Valahhia vürst vallutas oma vihavaenlaste osmanite käest, teatab yle.fi.

Tal oli osmanitega kana kitkuda, kuna ta oli nende käes pikalt vangis olnud.  

Säilinud on kiri, milles Vlad III Dracula teatab oma võidust Ungari kuningale Matthias I (1443 – 1490). 

1462. aastal vallutasid türklased Transilvaania ja vürst Dracula põgenes Ungarisse. Ta hukkus 1476. aasta detsembris osmanitega peetud lahingus Bukaresti lähedal ja ta maeti Snagovi kloostri kirikusse, kuid pea viidi trofeena Osmanite riigi valitsejale. 

Kuigi Valahhia vürstiga seostatakse eelkõige teivast, kuna ta ajas oma vaenlased ja mässulised teibasse, kasutas ta ka teisi relvi.

Keskaegne joonistus, mille on kujutatud Valahhia vürsti Vlad Teivastajat ja hukatuid

FOTO: akg-images / /Scanpix

Arheoloogide teatel pärinevad hiljuti leitud kivikuulid 15. sajandil kasutusel olnud lühikestest kahuritest, mida tõenäoliselt kasutas ka Vlad Teivastaja.

Svishtovi kindluse väljakaevamisi juhtinud arheoloog Nikolai Ovtšarov sõnas, et on mitmeid ajaloolisi dokumente, mis tõestavad, et Vlad III Dracula piiras ja vallutas nimetatud kindluse.

Kindlusest leitud esemed lubavad oletada, et Valahhia vürst jäi Svishtovi kindlusse mõneks ajaks elama. Kohaliku legendi järgi oli tal seal armuke, kellega ta lapse sai, kuid ajaloolised dokumendid seda ei kinnita.

Vlad III Dracula põhiloss asub Rumeenias Transilvaanias Branis, olles alates 19. sajandist turistide seas populaarne.  

Rumeenias asub Brani kindlus, kus kunagi elas kuulus Valahhia vürst Vlad Teivastaja

FOTO: Andreea Alexandru / AP/Scanpix

Ovtšarovi sõnul oli Valahhia vürst Teivastaja hüüdnime ära teeninud, kuna ta oli üsna julm, ajades kümneid tuhandeid inimesi teibasse. 

«Elu oligi keskajal julm. Kui sa ei tapnud, tapeti sind. Inimõigused siis ei kehtinud,» lisas arheoloog.

Tänapäeval tuntakse krahv Draculat eelkõige verejanulise vampiirina, kuid ta vampiirimaine sai alguse alles 1897, kui ilmus iiri kirjaniku Bram Stokeri romaan «Dracula», millest sai kohe menuk. Stokeri romaani põhjal on tehtud mitmeid filme. 

Iiri kirjanik Bram Stoker (1847 - 1912), kelle romaan «Dracula» ilmus 1897

FOTO: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/Scanpix

Vlad Teivastaja sünnimaal, praeguses Rumeenias, ilmus see raamat esmakordselt alles 1990.

Arheoloogide teatel süütasid vene tsaaririigi sõdurid 1810 kaheksanda Vene-Türgi sõja ajal Svishtovi kindluse, kuid see tulekahju ei hävitanud kõike. Selles kindluses on mitu kultuurikihti ja üsna palju on hoonest alles.

Osmanist seikleja Evlija Celeb külastas seda kindlust 17. sajandil ja ta pidas päevikut, milles on kindluse kirjeldus. Selle kohaselt oli mäel asunud ehitisel seitse torni, kaev, kindluse juhi eluruumid, sõdalaste kasarm ja mošee.

Arheoloogilised väljakaevamised näitasid, et enne osmanite vallutust oli seal lääneslaavlaste kirik, mille osmanid muutsid kindluseks.

Ovtšarovi juhtitud arheoloogidemeeskond leidis lisaks Vlad Teivastaja kahurikuulidele veel ka Vana-Rooma ajastust pärit asju ja seinakirjutise, mis on pärit 3. sajandist. Selles on juttu Rooma leegionist, mis valvas siis Novae nime kandnud kohas piiril.

Arheoloogid on seal teinud väljakaevamisi üle 60 aasta.

36 000 elanikuga Svishtov on linn Põhja-Bulgaarias Veliko Tarnovo provintsis Doonau kaldal. Linn asub pealinnast Sofiast 237 kilomeetri kaugusel.

Teiselpool Doonaud on Rumeenia ja seal asub linn Zimnicea.

Kui Bulgaaria oli otomanide võimu alla, kandis linn türgikeelset nime Zigit, bulgaaria keeles kasutati nime Ziștovi.

Svishtov asutati Vana-Rooma piirikindlusena (castrum legionis) ja kandis siis nime Novae. Seda paika külastasid kolm Rooma keisrit: Traianus, Hadrianus ja Caracalla.

Osmanite riigi sünniajaks loetakse 1299. aastat, mil Osman I kuulutas end seldžukkide riigi valitsejaks.

Hiilgeaegadel hõlmas riik suure osa Kagu-Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, ulatudes Gibraltari väinast Kaspia mere ning Pärsia laheni.

Osmanite riigi pealinn oli endine Konstantinoopol, nüüdne İstanbul, mille osmanid vallutasid 1453. aastal.