/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/03/12323340t1hcb7e.jpg)
Sotsiaalmeedias levib laimukiri, kus süüdistatakse kolme poissi hamstrite piinamises ja tapmises. Politsei kinnitusel on tegemist väljamõeldisega.
Libauudis noortest Eesti hamstrimõrvaritest šokeeris sotsiaalmeedia kasutajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorte seas populaarses suhtlusrakenduses Snapchat läks täna liikvele kiri, milles palutakse abi noorte hamstritapjate leidmiseks. Väidetavalt läksid kolm poissi sõbrale külla ja pistsid ta kaks hamstrit blendrisse.
«Nad olid mu kaks hamstrit blendrisse upitanud ja nad poolenisti ära blenderdanud. Ma jooksin ruttu sinna ja proovisin neid peatada, aga kahjuks olid mõlemad mu kallid hamstrid elu kaotanud,» kirjeldati juhtunut.
Väidetavalt olid poisid seejärel jooksu pistnud ning hamstrite omanik palus abi, et pahategijad üles leida. «Ma olen politseisse teatanud, aga nad ei tegele sellega, sest nad ei näe mõtet tegeleda «sellise pisiasjaga»,» seisis kirjas.
Hamstrite omanik palus kirja levitada ning kuna selles oli nimetatud ka väidetava pahategija täisnimi, sai süütu koolipoiss lausa tapmisähvardusi.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/03/12323303t1h84e2.png)
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseileitnant Maarja Punak kinnitas Elu24-le, et tegemist oli sõprade rumala naljaga, mis läks käest ära. «Kuna postituses on olemas ka konkreetse inimese nimi, siis antud tekst võib olla mõeldud tema kiusamiseks,» ütles Punak.
Politseisse ühtki teadet hamstrite tapmise kohta laekunud pole ning kui oleks, menetletaks seda juhtumit. «Taoline käitumine loomadega on süütegu ning seda ei saa mitte kuidagi pidada vähetähtsaks. See on ka üks neid põhilisi põhjuseid, miks lugu tundub ebareaalne,» ütles Punak.
Punaku sõnul levis mõne aasta eest sarnane lugu, kus külalised panid kellegi merisea mikrolaineahju, ingliskeelses sotsiaalmeedias. «Tol ajal oli ka reaalseid juhtumeid, kus USAs lapsed ise olid enda väikeloomi mikrolaineahju pannud, seega päris juhtumitest tehti väljamõeldud juhtum.»
Punak ütles, et tema kogemuse põhjal jagavad selliseid lugusid edasi 10-13-aastased lapsed, kes soovivad sõpru jubedatest juhtumitest teavitada. «Seetõttu igasugused linnupoegade vastu seina viskamise või kutsikate põlemapanemise juhtumid levivad kulutulena, olgu see tõde või väljamõeldis. Minule teadaolevalt Eestis loomi siiski ei mikrolaineahju ega blendrisse pole pandud ja loodan, et seda ka kunagi ei tehta,» ütles Punak.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/03/12323379t1hc833.jpg)
Punak täpsustas, et kui kellegi kohta jagatakse valeinfot, on inimesel õigus nõuda selle info eemaldamist ning pöörduda tsiviilkohtusse laimu alusel. Kui tegemist on noortega, võtavad veebikonstaablid sotsiaalmeedia või noorsoopolitseinike kaudu osapooltega ühendust, et olukorda ja ka seadusi selgitada ning sellega ära hoida uusi sarnaseid juhtumeid.
Punak paneb südamele, et sellistest juhtumitest tasub alati teada anda veebikonstaablitele. «Igasuguseid ilmselgeid valelugusid tasub alati ka raporteerida sotsiaalmeediakanali vastavate võimaluste kaudu, sel juhul ei jõua need ehk paljudeni levida,» ütles politseileitnant.
Punak soovitas lapsevanematele, kelle lapsed selliseid kirju jagavad, sel teemal kindlasti rääkida. «Tasub rääkida nii sellest, miks ei peaks selliseid asju jagama, kui ka uurida, mida laps tunneb, sest loomadele liigategemiste lood võivad neid emotsionaalselt traumeerida.»