Varsti ei ole enam «ahvide» planeeti, vaid on prussakate planeet

Prussakad. Pilt on illustreeriv

FOTO: Staff / Reuters/Scanpix

Teadlaste uuringu kohaselt on prussakad (Blattella germanica ja Periplaneta americana) muutunud paljude putukamürkide, kuid ka keskkonnas olevate kemikaalide suhtes resistentseks, mille tõttu on neid üha keerulisem hävitada.

Uurimine näitas, et resistentsus võib välja kujuneda vaid ühe põlvkonna jooksul ning see teeb nende tüütajate hävitamise ja kontrolli all hoidmise üha raskemaks, teatab iflscience.com.

Lisaks ei hävine need putukad ka siis, kui nende vastu on kasutatud teise koostisega, kuid sama tüüpi insektitsiidi.

«Meil ei olnud varem aimu, et prussakatel tekib mürkide suhtes resistentsus välja väga kiiresti. Ühe põlvkonnaga kasvab nende vastupanuvõime 4 – 6 korda,» selgitas USA Purdue ülikooli entomoloog Michael Scharf, kes uuris koos oma meeskonnaga prussakalisi.

Teadlane sõnas, et kui prussakad aina kiiremini putukamürkide ja keskkonna saastatuse suhtes resistentseks muutuvad, siis varsti on «ahvide» planeedi asemel prussakate planeet, kus need putukad muutuvad üheks domineerivaks liigiks.

«Ahvide» planeedi all mõtles Scharf seda, et praegu domineerivad inimesed, kes on ahvidega suguluses.

Teadlastemeeskond katsetas prussakate hävitamisel kolme ainet: abamektiibi, boorhapet ja tiametoksaami. Katsed nende ainetega tehti kuue kuu jooksul USA Indiana ja Illinoisi majades, mis kubisesid prusskakatest.

Esimeses katses pandi paari kuu tagant majadesse erinevaid aineid ja teises katses kasutati kahte erinevat insektitsiidi kuue kuu jooksul. Kolmandas katses pandi suur kogus erinevaid mürke, mille suhtes prussakatel oleks pidanud vastupanuvõime peaaegu puuduma.

Hoolimate erinevate ainete «kokteilidest», ei suutnud teadlased prussakaid kuigivõrd hävitada ega nende arvukust kahandada.

Kui prussakatel hakkas tekkima teatud aine suhtes resistentsus, siis kasvas nende populatsioon 10 protsenti.

Isegi juba pärast kahte insektitsiidikatset hakkas prussakate populatsioon suurenema. See näitas, et need putukad olid mürgi suhtes muutunud vastupidavaks.

Austraalia entümoloog Skye Blackburn hoidmas prussakat

FOTO: SAEED KHAN / AFP/Scanpix

Kolm järjestikust kemikaaliderünnakut ei kahandanud prusskate populatsiooni märkimisväärselt.

Teadlased kordasid mürgikatseid laboritingimustes. Nagu oli oodata, saadi majakatsetega samad tulemused. Prussakatel kujunes resistentsus teadud mürkainete suhtes välja kiiresti.

Prussakate areng munast valmikuni kestab umbes pool aastat. Vastupidamiseks ja populatsiooni suurenemiseks peab vaid käputäiel järglastel insektitsiidide suhtes vastupanivõime tekkima.

Prussakate puhul on tegemist putukatega, kes on inimesi kaua ega «piinanud», olles samas ka tosinate kahjulike patogeenide kandjateks. Näiteks kolibakteri ja salmonella, kuid ka astmat tekitavate allergeenide.

Teadlased tegid oma katsetest kokkuvõtte, et kui panna kokku mitu kemikaali ja

 lisada lõksud, siis võib-olla saab prussakaid vähendada. Prussakatele ei meeldi ka puhtus ja sellistest paikadest nad hoiavad eemale. 

Prussakad. Pilt on illustreeriv

FOTO: TOKUYAMA ZOO / AFP/Scanpix

Tagasi üles