Eurolaulu Raadio

Polaarrebane «jalutas» 3500 kilomeetrit, jõudes Norrast Kanadasse

Polaarrebane. Pilt on illustreeriv

FOTO: DAVE BRIGGS / ARCTIC KINGDOM / C / Caters News Agency/Scanpix

Norra polaaruuringute instituudi teatel läbis jälgimisseadmega polaarrebane (Vulpes lagopus) rekordilise 76 päeva 3500 kilomeetrit, jõudes Norrast Kanadasse.

Norra teadlased panid emasele polaarrebasele jälgimisseadme 2017. aasta juulis, teatab theguardian.com.

Teadlaste andmetel alustas loom oma teekonda Põhja-Jäämeres Norrale kuuluvast Teravmägede saarestikust (haldusüksuse nimi Svalbard) 26. märtsil 2018 ning pärast 21 päeva ja 1521 kilomeetrit jõudis ta mööda merejääd liikudes 16. aprillil 2018 Gröönimaale.

Polaarrebase teekond jätkus Kanada Ellesmere’i saarele, kuhu ta jõudis 1. juulil 2018.

«Me ei uskunud, et see polaarrebane nii pika teekonna läbis,» sõnas rebast jälginud polaaruurija Eva Fuglei.

Norra polaaruuringute instituut avaldas selle polaarrebase teekonnast uurimistöö «Ühe emase pikk teekond üle merejää» ning selle kohaselt on tegemist pikima teekonnaga, mille jälgimisseadmega polaarrebane on läbinud.

Teadlased kahtlustasid looma jälgimise ajal, et keegi on ta kinni võtnud ning ta esmalt Gröönimaale ja siis Kanadasse viinud.

«Uurisime, kas rebase liikumispiirkonnas oli laevu ja laevandusfirmade andmete läbivaatamine näitas, et ei olnud. Seega läbis see polaarrebane pika teekonna kõrvalise abita,» teatasid teadlased.

Polaarrebane. Pilt on illustreeriv

FOTO: DAVE BRIGGS / ARCTIC KINGDOM / C / Caters News Agency/Scanpix

Uurijad said polaarrebase teekonnast iga päev kolme tunni jooksul andmeid. Üle merejää ja liustike liikudes oli looma keskmine kiirus päevas 46,3 kilomeetrit, kuid ühel päeval suutis ta läbida isegi 155 kilomeetrit, olles siis Põhja-Gröönimaa piirkonnas.

«See on jälgitud polaarrebaste seas liikumiskiiruse  ja teekonna pikkuse rekord. 155 kilomeetri läbimist hõlbustasid vees olnud suured jäälahmakad, mida polaarrebane «paadina» kasutas,» sõnas polaarteadlane Fuglei.

Ta lisas, et merejää mängib seega polaarrebaste jaoks tähtsat rolli, aidates neil jõuda paikadesse, kus on liigikaaslasi ja süüa.

Selle polaarrebase teekonna jälgimine tegi teadlasi samas murelikuks, kuna näitas, kuidas killimasoojenemine polaarjääd kahandab ja nende loomade migratsiooni raskendab.

Jälgitud polaarrebane toitus teekonnal mereandidest, kuid ka merelindudest.

Norra teadlaste andmetel jäi loom Kanada Ellesmere’i saarele elama, süües seal lemminguid, kes on hamsterlased.

Teadlased lisasid, et teekond näitas polaarrebaste võimet kiiresti kohanduda ja ühest ökosüsteemist teise liikuda.

Polaarrebased on kohastunud polaaralade karmi kliimaga, taludes isegi miinus 50-kraadist külma. Neil on paks rasvkude ja karvakate, mis aitab neil kehasooja hoida.

Talvisel ajal polaarrebastel sööki napib ja siis nad jälgivad suurkiskjaid, näiteks jääkarusid ja süües nende saagi ülejääke.

Nende ligi kaheksa kilogrammi kaaluvate loomade eluiga on looduses keskmiselt kuus aastat.

Norra teadlaste sõnul ei tea nad, mis nende lemmikust saanud on, sest ta jälgmisseade lakkas selle aasta veebruaris töötamast.

Kokku läbis nimetatud polaarrebane 3506 kilomeetrit, liikudes Norrast Svalbardist Kanada Ellesmere’i saarele.

Polaarrebane. Pilt on illustreeriv

FOTO: DAVE BRIGGS / ARCTIC KINGDOM / C / Caters News Agency/Scanpix