Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Mõistatus lindude kaitsealal: kas isane kassikakk munes muna?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kassikakk. Pilt on illustreeriv
Kassikakk. Pilt on illustreeriv Foto: SEBASTIEN BOZON / AFP/Scanpix

Ühendkuningriigis Inglismaal Gloucesteris arvasid lindude kaitseala töötajad 23 aastat, et seal elav kassikakk on isane, kuid hiljuti leiti selle linnu juurest muna.

Lindude kaitseala asutaja Vincent Jones sõnas, et muna leidmine Kalni juurest oli neile suur üllatus, teatab livescience.com.

«Kalni käitumisest oli näha, et muna oli ka tema jaoks üllatus. Ta ei olnud 23 aasta jooksul, mil ta meie juures on olnud, varem mitte kordagi munenud, kuid see on kassikaku muna,» lisas Jones.

Kassikakk. Pilt on illustreeriv
Kassikakk. Pilt on illustreeriv Foto: SVEN HOPPE / AFP/Scanpix

Zooloogide sõnul on isastel ja emastel kassikakkudel raske vahet teha, kuna nad on väga sarnased, ka nende genitaalid on sarnased. Selle linnuliigi esindajatel on kehakuju tõttu kopuleerumine komplitseeritud.

Jones lisas, et nad ei uuri nende kaitsealale jõudvate lindude sugu. Enamik neist lindudest on olnud varem kas kellegi lemmikud või olnud tsirkustes ja loomaaedades.

«Me ei ole huvitatud sellest, et linnud paljuneksid. Meil on kokku 46 lindu. Kui nad käituvad nagu isased, on nad meie silmis isased. Kui aga käituvad emastena, siis on emased,» nentis lindude kaitseala asutaja.

Linnueksperdi teatel muneb emane kassikakk talveperioodil, jaanuarist märtsini kaks muna ning pojad kooruvad märtsi lõpul ja aprillis. Kaln ei munenud 23 aasta jooksul mitte ühtegi muna.  

«Ta käitus alati isasena ja seega oli ta meie jaoks isane. Paljud isased linnud jäljendavad oma hooldajaid ja kohtlevad neid nagu omasuguseid. Kaln tahab alati kõigiga semu olla, » lisas Jones.

Ornitoloogide sõnul ei näita ka geneetilised testid alati, kas tegemist on isas- või emaslinnuga.

Emastel kassikakkudel on Z- ja W-kromosoom, samas isastel on kaks Z-kromosoomi. Kuid Z- ja W-kromosoom võivad vahel näida väga sarnased ja siis on neid eristada keeruline.

Jonesi sõnul jääb Kaln nende jaoks ikkagi isaseks, sest nad ei tea, kas muna munes see kassikakk või tõi keegi selle muna tema juurde.

«Nii nagu inimesed, on ka linnud isiksused. Nad kõik on erinevad. Kaln on isiksus, väga eriline isiksus. Nüüd saab tema kohta öelda, et ta on poisstüdruk,» selgitas lindude kaitseala asutaja.

Jonesi sõnul muutus Kalni tervis pärast oletatavat munemist halvemaks ja tal nagu tekkis depressioon.

Nüüdseks on selle linnu tervis pisut parem, kuid muna päritolu saladus ei ole lahenenud.

«Meile läheb korda vaid Kalni tervis ja loodame, et ta saab terveks,» on Jones lootusrikas.

Kassikakk (Bubo bubo) on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane.

Kassikaku üldpikkus on 72–82 sentimeetrit, tiibade siruulatus 150–180 sentimeetrit, tiiva pikkus 41–52 sentimeetrit ja kaal 2,1–3,2 kilogrammi.

Emaslinnud on isastest suuremad, aga välimuselt on mõlemad ühesugused.

Kassikaku peas on suliskõrvad, mis on pikkadest sulgedest moodustunud tutid.

Kassikakk. Pilt on illustreeriv
Kassikakk. Pilt on illustreeriv Foto: SEBASTIEN BOZON / AFP/Scanpix
Tagasi üles