Eesti Muusikaauhinnad 2020

Lähme Kariibidel kadunud Eesti purjetaja jälgedes: mees muretses ohutuse pärast juba mitu kuud tagasi
«Ei tea, kas see on viimane video, mis teen...»

Kariibidel kadunuks jäänud Rakvere purjetaja Andreas Sipsakas.

FOTO: Kuvatõmmis Youtube'i videost

Täna sai teatavaks, et Eesti purjetaja Andreas Sipsakas jäi mõne nädala eest Kariibidel kadunuks. Taastame sotsiaalmeedia abil maailmaränduri teekonna kuni hetkeni, mil ta kadus.

40-aastane Sipsakas jäi kadunuks 11. juunil, mil tema aluselt Salacia saadeti välja kaks automaatset mereõnnetuse asukoha määramise teavitust: esimene kell 4.52 ning teine kell 5.40, teatas Postimehe majandusportaal.

Sipsakas alustas jaanuari alguses teekonda Martinique'i saarelt ning kavatses lähedaste sõnul purjetada Panamasse. Viimane Sipsakase teadaolev peatuspunkt oli Jamaical Negrili sadamas, kust ta lahkus 6. juunil.

Seikleja hingega rakverlane hoidis sõpru ja tuttavaid alati rännakutega sotsiaalmeedia vahendusel kursis, kuni ta postitamise ühtäkki lõpetas. Kaardistame Sipsakase teekonna aasta algusest saladusliku kadumiseni.

1. jaanuar 2019

«Head uut aastat, esimene hommikusöök Martinique'is!» kirjutas Sipsakas aasta esimesel päeval.

Martinique on Prantsusmaa ülemerepiirkond Kariibi meres. Saare avastas 1502. aastal legendaarne maadeavastaja Christoph Kolumbus.

Sipsakas leppis sõbraga kokku, et kui too lähiajal Kariibidele satub, lähevad koos seilama. Rakvere purjetaja lubas tagasi Eestisse seilata oma paadiga, aga ei teadnud veel, kas üle Atlandi või Vaikse ookeani.

12. jaanuar

Sipsakas kuulutas jaanuari keskpaigas Twitteris, et alustab aluse Salicia pardal uusi seiklusi ümber kogu maailma.

1. veebruar

Veebruariks jõudis Sipsakas Necker Islandi läbipääsu kaudu Briti Neitsisaartele. 30-hektariline Necker Island kuulub tervenisti Briti ärimehele Richard Bransonile, kes on sellest teinud ülieksklusiivse puhkekeskuse. Kuna Sipsakas lähenes saarele just siis, kui oli torm, viskas ta nalja, et «Sir Richard tervitab siis sedasi külalisi».

«Kohe läks ka kottpimedaks... ning mingi väga tume ja suur ollus liikus minu suunas... mere võlud...» kirjutas Sipsakas Facebookis ja tunnistas videos, et päris kõhe tunne on. «Ei tea, kas see on viimane video, mis teen. Kuule aga jah, kõigile siis head aega ja eks siis taevas näeme... või põrgus,» rääkis purjetaja.

Sipsakas pääses tormist ikkagi eluga ning ütles sõbrale, et järgmine plaan on minna Turksi ja Caicose saartele.​

Sipsakas sai soovituse paadil mootor välja lülitada ning lasta tuulel ja lainel kanda, aga purjetaja selgitas, miks ta seda veel teha ei saa. «Kui tuul ja laine kannab, siis satun Puerto Ricosse ning mul pole viisat. ESTA (elektrooniline reisiloa taotlemise süsteem – toim) on, kuid sellele võib järgneda paadi äravõtmine ja suured trahvid,» kirjutas mees.

Sipsakas ütles, et saab mootori «välja suretada», kui läheb piisavalt kaugele, et Dominikaani välja veaks. «Siis pean lootma, et mingi tanker või kaubalaev üle ei sõidaks või siis juhtun Kuubale või Mehhikosse, mis juba tuttav kant... USA on kõige suurem probleem,»

Veebruari esimestel päevadel, kui oli jõudnud Saint Kittsi saarele, märkis Sipsakas, et hakkab vaikselt maailmale «triipe peale tõmbama» – jõuab juba tuttavatesse paikadesse. «Eks pean ikka sihtima, et kunagi teeb ikka selle Hollywoodi filmi, mis isegi Eestisse jõuab kinodesse... aga pikk tee...» mõtiskles mees maailmaränduri elu üle.

24. veebruar

Veebruari lõpuks jõudis Sipsakas Dominikaani Vabariigi idarannikule. See on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Hispaniola saare idaosas, mis läänes piirneb Haitiga.

27. veebruar

Sellele videole järgnes kuu aega vaikust – küllap seikles Sipsakas Dominikaani Vabariigis.

27. märts

Märtsi lõpus andis Sipsakas endast taas märku, seekord Dominikaani Vabariigi pealinnas Santo Domingos Kolumbuse tuletorni juures. «Kogu maailma ajalugu on sellesse võimsasse hoonesse kokku kogutud. Kohustuslik peatuspunkt Dominikaani pealinnas!»

Santo Domingo on vanim eurooplaste asutatud linn Ameerikas. Selle asutas 1496. aastal Bartolomeo Kolumbus Ozama jõe suudmesse. 1538. aastal avati linnas Ameerika esimene ülikool.

10. aprill

Aprillis rõõmustas Sipsakas, et täitus 1000 üksinda seilatud meremiili, s.o ca 1850 kilomeetrit. Mehe plaan jõuda Turksi ja Caicose saartele oli juba käegakatsutav.

12. aprill

Sipsakas tundis muret, et peab varsti kuhugi mujale seilama, kuna juunis hakkab pihta orkaanide hooaeg. «Kus hetkel olen, siis siin neid (orkaane – toim) üldjuhul väga ei käi, aga see Irma ja Maria panid siin korraliku lataka ära, läks edasi ja tuli tagasi,» kirjutas purjetaja Facebookis.

Orkaanid Irma ja Maria laastasid Kariibi mere saari 2017. aasta sügisel ning neid peetakse kõige hullemateks looduskatastroofideks, mis seda piirkonda ajaloo vältel on tabanud.

Kuigi Sipsakas teadis, et mõne kuu pärast võib Kariibi merel ohtlikuks minna, ei tahtnud ta lahkuda. «Iga päev uued sõbrad ja uued tuttavad, nüüd raske seda kohta lasti lahta...»

Samal ööl sai Rakvere purjetaja kätte oma esimese tõsise tormi. «Öösel tekkis selline orkaanilaadne asi: mõnus ümmargune pilvering ning Atlandilt surus seda eemale, tuli pilvemass peale, vaatasin seda keskpunktis, tekkis selline väike tuulekene ning tõmbas mul jahi kai küljest lahti, kui kohale jõudsin, õnneks ei jäänud pikemalt... knaap andis maa peal otsad... iga päev mingid üllatused,» kirjutas Sipsakas sarkastiliselt.

Mees lisas, et tal on külmikus umbes 31 kraadi sooja. «Aga õnneks jäi kõik terveks,» leidis Sipsakas igast olukorrast midagi positiivset.

17. aprill

Aprilli keskpaigas jõudis Sipsakas lõpuks sihtpunkti, Turksi ja Caicose saartele. Mees jagas maalilist videot, kus lohesurfab Long Bay Beachil. Ka sõbrad imestasid, kui ilus sinine vesi seal kandis on.

23. aprill

8. mai

Mai alguseks vahetas Sipsakas Kariibi mere välja Atlandi ookeani vastu. «Haikala oli seal hästi näha,» kirjutas mees Kariibide helesiniste vete kohta. «Nüüd Atlandi ookeanil, vesi on tumesinine... natuke ebatavalist värvi,» muljetas Sipsakas.

18. mai

Mai keskpaigas jõudis Sipsakas Tuulepealse väina ja Jamaica kanali kaudu Jamaicale.

«Pole tuult ega jubedaid hoovuseid, aga loomulikult ei võtnud ma piisavalt diislit,» kirjutas purjetaja.

21. mai

Sipsakas tegi Facebooki viimase postituse 21. mail, kaks ja pool nädalat enne kadunuks jäämist. Kuigi kadumise põhjus pole siiani selge, spekuleeritakse sotsiaalmeedias, et purjekat võisid rünnata piraadid, kuna eestlase kadumise piirkonnas on sarnaseid juhtumeid varemgi olnud. Välisministeeriumile sellekohast infot laekunud pole.

Eesti politsei- ja piirivalveameti teatel ei olnud Sipsakase viimases asukohas ka torme.

Täiendavad faktid Sipsakase reisisihtkohtade kohta on võetud Vikipeediast.

Tagasi üles