:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/27/12303543t1h36fb.jpg)
Tiibeti vaimne juht dalai-laama andis hiljuti BBCle intervjuu, milles kritiseeris USA presidenti Donald Trumpi ja tema «Ameerika esimesena» seisukohta.
Dalai-laama põrutas: Donald Trump on moraalilage
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
83-aastane dalai-laama näita piltlikult, mida ta Trumpist arvab, keerutades nimetissõrme meelekoha juures.
«Trump on keerukas isiksus, kelle meel muutub nagu tuul. Ühel päeval räägib ühte, teisel päeval teist. Mida talt oodatagi, kui ta on täiesti moraalilage,» teatas dalai-laama.
Tiibeti vaimne juht võttis sõna ka USA presidendi «Ameerika esimesena» seisukoha suhtes.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/27/12303546t1hd64e.jpg)
«Presidendiks saades hakkas ta rõhutama, et USA peab eelkõige arvestama iseenda, mitte teiste riikidega ehk Ameerika peab alati olema esimene. See ei ole õige, sest suurriik nagu USA peab olema globaalselt mõtlev ja vastutav,» selgitas dalai-lama.
Dalai-laama on ka varasemates intervjuudes Trumpi kritiseerinud ja ta üle nalja visanud.
Dalai-laama sõnas intervjuus veel, et Euroopa Liit on ühendus, mis on õigel teel ja tema arvates oleks Ühendkuningriigile kasulikum EList mitte lahkuda.
Dalai-laama rõhutas, et ta on olnud põgenik, põgenedes aastaid tagasi Tiibetist Indiasse ja ta teab, mida põgenikud tunnevad.
Ta loodab, et Euroopa riigid ei keera põgenikele selga ega tee neile liigseid takistusi, sest see võib tuua kaasa veel ühe suure humanitaarkatastroofi. Dalai-laama seisukoht on, et kui põgenike sünniriikides olukord normaliseerub, peaksid nad sinna tagasi minema.
Dalai-laama arvates tuleks Euroopa riikidel lubada jääda vaid neil põgenikel, kes võtavad kohalikud kombed, keele ja kultuuri omaks, kuid samas peaksid saama säilitada vähemusena ka enda kultuuri.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/27/12303544t1h3124.jpg)
«Euroopa on Euroopa, siin on tugev kristlik põhi. Euroopa ei pea saama islamistlikuks või aafriklikuks. Euroopa on eurooplaste kodu ja nii peabki jääma,» selgitas vaimne juht.
Dalai-laama teatel ei ole ta kaotanud lootust minna kunagi kodumaale Tiibetisse tagasi.
«Hiinas ollakse avatumad ja suhtumine Tiibetisse, mille Hiina kunagi enda omaks kuulutas, on muutumas. Lootust ei tohi kaotada,» nentis dalai-laama.
Dalai-laama arvates võiks ta mantlipärija olla naine ning kui see naine on ilus ja tark, siis seda suuremad on tal võimalused midagi korda saata.
6. juulil 1935 Lhamo Dhondrubi nime all sündinud poisist sai 15-aastasena XIV dalai-laama, tema pühadus Tenzin Gyatso.
Kui 1959. aasta alguses puhkes tiibetlaste ülestõus, mille Hiina sõjajõud maha surusid, pidi dalai-laama Tiibetist põgenema. Talle järgnes Indiasse Dharamsalasse tuhandeid tiibetlasi.
Dalai-laama sai 1989 Nobeli rahupreemia.
USA president Donald Trump ja Hiina president Xi Jinping kohtuvad sel nädalalõpul G-20 riikide tippkohtumisel Jaapanis Osakas. Ei ole teada, kas sel kohtumisel ka Tiibet ja dalai-laama jutuks tulevad.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/27/12303565t1hd4c5.jpg)