/nginx/o/2019/06/25/12299437t1hde7f.jpg)
Legendaarne raadioajakirjanik Vello Lään käis külas raadio Elmar saates «Kuula mu laule» ja tõi kuulajateni lemmikuid eestikeelsest muusikast. Ühe konkreetse artisti muusikat kõlas saate jooksul lausa kahel korral, uuri järgi, kes see laulja oli! Saate pani kokku Lauri Hermann.
Vello Lään on kirjanik ja raadioajakirjanik, kes on muuhulgas ka kirglik spordihuviline. Ta on oma karjääri jooksul oskusi rakendanud nii televisioonis, raadios kui ka ajalehetoimetuses. Kõigele lisaks on mees läbi aastate armastanud head huumorit ja anekdoote. «Olen püüdnud olla mitmekülgne ja igasuguseid asju harrastanud, peaasi, et kõik tulevad kaasa! See on olnud minu mõte,» avaldas Lään.
Saates oli juttu tänapäeva noortest ja nende käitumisnormidest. «Alati on musti lambaid, kuid valgeid on palju rohkem. Elu läheb edasi. Mina ei muretse selle pärast, sest elu paneb alati ise kõik paika,» rääkis raadioajakirjanik tänapäeva noorte viisakusest rahumeelsel toonil.
Lään mõtiskles saates ka kangelastegude üle, mida eestlased on laias maailmas korda saatnud ja tõi need välja spordivaldkonnast. «Minu jaoks on kangelane näiteks Alar Sikk, ta ronis esimese eestlasena Everesti tippu. Ma ise olen mägedes käinud viie tuhande meetri peal ja tean, kui raske see ronimine on - muudkui lõõtsutad ja jõudu pole enam. Need mehed aga ronivad ju veelgi kõrgemale. See on pööraselt raske tegu, kuid ometigi tegi Sikk selle võiduka lõpuni. Selle eest müts maha ja vaatan, et ei olegi neid, kes sinna rohkem meie seast läheks,» mõtiskles Lään.
Teise kangelasteona tõi Lään välja ümber maailma purjetamise, millega Uku Randmaa tänavu aasta alguses hakkama sai. «See on asi, mida ma ei mõista, kuid ma pean temast väga lugu. See tõstab eestlase marki kõrgemale. Ta sai iseendast jagu, kuid ta kutsub sellise eeskujuga ka teisi kaasa. Au ja kiitus neile,» lisas Lään.
Raadio Elmar saates «Kuula mu laule» valivad saatekülalised välja kümme isiklikku lemmiklugu ja tutvustavad neid kuulajatele. Staažikas Lään pani kokku oma isikliku lemmikmuusika nimekirja, milles sisaldusid vaid eestikeelsed laulud. Lugude valik on välja toodud allpool:
1. Tarmo Pihlap «Kaugel, kaugel, kus on minu kodu»
«Pihlap on kirjutanud hästi palju kauneid meloodilisi laule, seetõttu oli teda lihtne siia nimistusse valida. Küsimus oli vaid, millist lugu teiste seast esile tõsta. Tal on kümneid palasid, mida suurepäraselt võivad kõik kaasa laulda. Kuid see konkreetne näide on igihaljas laul. See muusika tekitab nostalgiat, kuid samas tekitab ka tunde, et tahaks midagi ära teha ja kaasa laulda. Silmi siin pigem et vesistaks. See sobib nii noortele kui vanadele,» rääkis Lään.
2. Meelis Punder «Noorus on ilus aeg»
«Kujutage nüüd ette, paariteistkümne aastased poisid laulsid seda laulu omal ajal meil Treffneri koolis, vaatasid õrnalt taeva poole ja pühendusid nii, nagu oleks kuuekümne või seitsmekümne aastased. Nad laulsid seda veidi kurvas meeleolus ja see oli meil nagu kooli hümn. Seda lugu lauldi algusest kuni lõpuni, ehk kaheksandast kuni üheteistkümnenda klassini. See oli justkui püha laul,» meenutas mees.
3. Untsakad «Metsavendade laul»
«See lugu on loodud aastal 1939, kuid see sai tuntuks alles sõja ajal. Seda laulsid sõdurid Eesti leegionis. Venelased esitasid isegi ametliku protesti, et meie kaitseväe poisid seda laulsid, see lugu oli tegelikult keelatud. Ansambel Untsakad tegi üheksakümnendatel sellest loost korduse. See on suurepärane laul,» tunnistas Lään.
4. Family «Orjade koor» (G. Verdi ooperist «Nabucco»)
«Ma olen seitse ja pool aastat laulnud Tartu akadeemilises meeskooris ja meil olid spetsiaalsed kontserdid ooperis, üks lauludest oligi see sama «Orjade koor». See on erakordselt meloodiline näide. See oli suurepärane elamus, kui sain ise seda lugu laulda,» avaldas Lään.
5. Lindpriid «Lili Marleen»
«Ma olen sõja läbi elanud, sest olen sündinud aastal 1937, aastal 1941 olid juba venelased sees ja sõda käis aastani 1945. Seetõttu on mulle selle aja laulud väga hingele. Paljusid laule ei võinud tol ajal isegi laulda. «Lili Marleen» oli sakslaste laul, kuid aastast 1944 hakati seda ka inglisekeelsena laulma. Nüüd lauldakse seda paljudes keeltes, see pole ühe rahvuse laul - see on kõigi laul,» märkis ta.
6. Raimond Valgre «Tartu marss» (esitavad RAM-1 ja Venda Tammani trio)
«Olen Eesti patrioot ja Tartu on minu jaoks kõige ilusam ning armsam linn. Mul on võimalus olnud minna Tallinna elama, kuid ma olen siiski jäänud Tartule truuks ja ma ei tahagi mujal elada. Raimond Valgre kirjutas selle loo 1943. aastal. See oli kriitiline aeg, kus ei teadnud veel, kuhu poole sõda läheb. Kuid Valgre sai selle looga hakkama ja seda lauldakse ka tänapäeval vaimustusega,» lisas Lään.
7. Liisi Koikson ja Marko Matvere «Tuulevaiksel ööl»
«Au ja kiitus nendele meestele, kes Eestimaad hoiavad,» rääkis Lään ja oli rõõmus selle üle, et on tuulevaikne aeg välispoliitikat silmas pidades.
8. Heli Lääts «Kuhu kõik need lilled jäid»
«Me ise ei saa looduse ilust ise tihti aru ja võtame seda kui muuseas. Kuid see kõik on nii harukordne. Looduse rahu on suur vara, ma annan au nendele, kes oskavad seda hinnata. Eesti loodus on suurepärane! Antud loole on sõnad kirjutanud Heldur Karmo. Ta on sõnu kirjutanud enam kui nelja tuhandele eestikeelsele laulule,» rääkis Lään.
9. Ivo Linna «Läänemere lained»
«Ivo Linna on harukordne, ta suudab iga laulu panna helisema. See on omaette kunst. Ta ei võta sellist laulu ette, mis talle ei lähe. Ta laulab mistahes laulu just sinuni. Tal on tohutu tutvusringkond, kuid ta mäletab kõiki. See, et ta elab Muhumaal - au ja kiitus selle valiku eest. Ma pean sellest mehest väga lugu,» tunnistas Lään.
10. Tarmo Pihlap «Mul meelen kuldne kodukotus»
Raadioajakirjanik Lään on enda sõnul tulihingeline reisija. «Olen käinud viiekümne viies erinevas riigis. Mind on köitnud Türgi, Tai ja Kanada, kuid ma ei pea ühtegi riiki teiste seast paremaks. Fakt on see, et huvitavaid paiku on maailmas palju,» rääkis Eesti patrioot, kes vaatamata suurele reisikogemusele hindab oma kodukohta kõrgelt.
Kuula täispikka intervjuud SIIT:
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)