Täna, 21. juunil algab suvi ja sellega seoses koguneid end nüüdisdruiidideks pidajad Ühendkuningriigi kuulsasse megaliitehitisse Stonehenge'i, et oma silmaga näha päikesetõusu.
Pildid: nüüdisdruiidid kogunesid Stonehenge’i pööripäevapäikest kummardama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohal olnud viisid läbi mitmeid rituaale, kuid tegid ka päikesetervitust, mis on hatha jooga harjutuste seeria, koosnedes 11 harjutusest. Tegemist on harjutustega, mis teevad meele erksaks ja ergastavad keha.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/21/12285882t1h10a4.jpg)
Põhjapoolkeral on suvine pööripäev igal aastal kas 20. või 21. juunil, siis on pikim päev ja lühim öö.
Pööripäeval algab astronoomiline suvi, mis kestab sügisese pööripäevani, mis on 23. septembril.
Lõuna-Inglismaal Wiltshire’is asuvat umbes 5000 aasta vanust Stonehenge’i peetakse nii kalendriks kui astronoomiliste vaatluste paigaks.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/21/12286005t1h8ede.jpg)
Iidsel ajal viisid druiidid, kes olid muinaskeldi preestrid, Stonehenge’is läbi rituaale, mis arvatavalt olid seotud viljakuse ja saagiga.
Muistses keldi usundis olid tähtsal kohal loodus ja loodusvaimud, kuid ka mitmed jumalad.
Alates 1980. aastatest on iidseid rituaale taaselustatud ning suvisel ja talvisel pööripäeval kogunevad end nüüdisdruiidideks pidajad Stonehenge’i.
Ajaloolaste sõnul nimetasid keldid pööripäeva Litha. Nende jaoks toimus siis võitlus valguse ja pimeduse vahel. Stonehenge on ehitatud nii, et päike tekitab suvisel ja talvisel pööripäeval illusiooni, et kivid «põlevad».
:format(webp)/nginx/o/2019/06/21/12285987t1h2775.jpg)
Väljakaevamised on näidanud, et Stonehenge ehitati ajavahemikul 3000 – 1600 eKr kolmes faasis. Sinakad kiltkivid toodi kohale kahest paigast, Wiltshire’is asuvast Marlborough Doswnsist ja Pembrokeshire’ist Preseili mäestikust.