Prantsusmaa metsandus- ja jahindusameti esindajad leidsid Korsika saarelt uue kaslase, kellel ei ole veel ametlikku teadusnimetust, kuid teda kutsutakse kassrebaseks. Kohalikus korsika keeles kasutatakse tema kohta nimetust ghjattu-volpe.
Pildid ja video: Korsikal leiti uus kaslane, keda kutsutakse kassrebaseks
Tegemist on punaka karvaga, triibulise ja pika sabaga kaslasega, kes on mitmetest kassiliikidest suurem, teatab livescience.com.
Teadlased mõõtsid selle liigi esindajaid ja leidsid, et peast saba otsani on nende pikkus keskmiselt 90 sentimeetrit. Looma sabaotsas on tumedad triibud ja saba tipp on tume.
Selle liigi esindajatel on laiad kõrvad, lühikesed vurrud ja teravad hambad, mis meenutavad koera omi. See on viide, et tal on midagi ka koerlastest, kelle hulka kuuluvad ka rebased.
Korsika looduskaitseeksperdid leidsid selle liigi esindajaid juba 2012. aastal ja viimase 7 aastaga on nende loomade kohta mõndagi teada saadud.
Nende kaslaste eluareaalilt leiti nende karvu, mis olid ära tulnud, kui nad end vastu puud nühkisid. Karvadel oli ka sellele liigile omast lõhna tunda.
Kui karvadele ja nende küljes olnud naharakkudele tehti DNA-test, siis see näitas, et need niinimetatud kassrebased ei ole suguluses enamiku teiste loomaliikidega, kuid sarnanevad mõnevõrra Aafrika metskassi ehk ookerkassiga (Felis silvestris lybica).
Leiti ka geneetilisi viiteid koerlastele.
2016 said zooloogid esimese kassrebase kätte ja looma uuriti laboratooriumis. Korsikal on seni nähtud umbes 16 kassrebast, kellest on uuritud 12.
Teadlased panid osadele uuritud loomadele GPS kaelarihma, et nad teaksid, kus nad liiguvad.
Uurimine näitas, et kassrebaste põhiline looduslik vaenlane on kaljukotkas.
Oletatakse, et kassrebane jõudis Korsikale umbes 6500 aastat tagasi sinna saarele saabunud sisserändajatega, kes olid pärit tänapäeva Itaaliast.
Siiski on selle liigi kohta üsna vähe andmeid ja järgnevatel aastatel selle liigi uurimine jätkub.