/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/15/9048599t1hae4d.jpg)
Saaremaal Illiku laiul toimuv elamusfestival I Land Sound lõpetab tänavu ürituse alal pärisraha kasutamise ning asendab need oma žetoonidega. Rahvas kardab, et see on vaid lihtne viis suurema kasumi teenimiseks.
Rahvas nuriseb: kas festival I Land Sound keelab pärisraha vaid selleks, et suuremat kasu lõigata?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu kolmandat korda toimuv festival I Land Sound leiab aset 11.–14. juulini. Ürituse Facebooki lehel teatati möödunud nädalal, et tänavu ei saa festivalil kasutada sularaha ega kaardimakset, vaid peab pärismaailma valuuta vahetama festivali loodud žetoonide vastu.
Festivali korraldajad põhjendasid, et «žetoonid muudavad kauplemist kiiremaks, turvalisemaks ning lisavad mõnusat mängulisust». Samuti mainiti ära, et žetoonide kasutuselevõtuga täidetakse «maailmaparandajate soove». Seda peeti kommentaariumis aga täiesti arusaamatuks ettekäändeks. I Land Soundi on nimetatud keskkonnasõbralikuks festivaliks, näiteks kasutatakse seal papist telke.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/15/9047546t1h084e.jpg)
Sotsiaalmeedias tõusis ootamatu teadaande peale aga kisa, kuna potentsiaalsed festivalikülastajad ei saanud täpselt aru, miks enam pärisraha ei kõlba. «Meie jaoks on kiire teeninduse, külaliste ja töötajate mugavuse ning turvalisuse tarvis luua lihtne ja toimiv süsteem. Žetoonid tagavad kiire maksmise ja baarides sujuvama töö,» selgitasid korraldajad.
Kuna ühe žetooni väärtus on üks euro, võiks sama hästi lubada festivalil ainult 1-eurostes müntides maksmise: mugavust see pealtnäha mõjutada ei tohiks. Mugavamalt saaks läbi ka ainult kaardimakseid võimaldades. «Kaardimaksega on see viga, et ei saa mustalt tasku panna...» kirjutas üks festivalifänn kommentaariumis.
Samuti tõstatati küsimus, millest on žetoonid tehtud, kuna suures koguses metallist rahaga pole festivalialal sugugi mugav ringi käia ning vaevalt loodushoidlik üritus plastist münte emiteeriks. «Terve põld hakkab neid žetoone täis olema,» seati kommentaarides kahtluse alla uue raha keskkonnasõbralikkus.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/15/9048678t1h57e0.jpg)
Kuna žetoonide kasutuselevõtt tähendab, et baarides ja muudes teeninduspunktides on hinnad täisarvudes, kahtlustatakse sotsiaalmeedias, et hinnad ümardatakse ülespoole. «Festivali köögipoolelt vaadatuna on veel mitu põhjust, miks sularahaga kokkupuutepunkte võimalusel vähendada,» kirjutasid korraldajad, ent ei täpsustanud, mis need põhjused on.
Suurimat pahameelt tekitas, et festivali lõppedes ei saa alles jäänud žetoone enam pärisrahaks tagasi vahetada, kuna selleks oleks vaja pangalitsentsi, mida on korraldajate sõnul keeruline hankida. «Viimaseid žetoone saab kulutada pühapäevasel laadal, annetada Orissaares abivajavate projektide toetuseks või jätta endale suveniiriks,» teatati Facebookis.
Spekuleerides, et festivalile tuleb sama palju rahvast kui eelmisel aastal, s.o ca 4000 inimest, ja kõigil jääb ürituse lõpuks tasku vähemalt üks žetoon, mis tuleb kas viimasel hetkel ära kulutada või lihtsalt kasutamata jätta, teenib festival juba selle pealt 4000 eurot lisaks.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/19/12281464t1hdc14.jpg)
Korraldajad jäid nurinast hoolimata endale kindlaks ning panid külastajatele südamele uut valuutat vastutustundlikult kasutada. «Kõik, kes tohivad raha omada ja kulutada, peaksid oskama seda ka lugeda. Igaüks teab enda tarbimisharjumusi kõige paremini ja pigem vahetada korraga vähem kui rohkem,» soovitasid korraldajad pahameelt tekitanud postituse kommentaarides.
Elu24 pöördus ka festivali korraldajate poole, aga ei saanud vastust.