Justiitsminsteerium on alates eelmisest aastast pidanud intensiivsemat võitlust korgijoogiga. Kuigi murrangulised lahendused puuduvad, siis tahab minister Raivo Aeg EMOd võitluses korgijoogi uimastamisega tõhusamalt tööle rakendada.

Eelmisel aastal justiitsministeeriumis korraldatud ümarlaud päädis sellega, et veebruaris võeti vastu muudatus (jõustub 1. juulist sel aastal), mis karmistas seadust, mille alusel korgijoogi kasutamine kellegi uimastamisel on nüüd paragrahvi all.

Kui vägistamine on toime pandud ära kasutades teo toimepanija narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, karistatakse seda kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, kui see on toime pandud ära kasutades teo toimepanija narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei ole olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Praktikas on levimas juhtumid, kus ööklubides või muudes lõbustusasutustes uimastatakse naisi nende enda teadmata narkootiliste või psühhotroopsete ainetega ning hiljem vägistatakse. Selliseid vägistamisjuhtumeid jõuab õiguskaitseorganitesse väga vähe ning enamasti suure hilinemisega.

Selle seaduse ning teiste rakendamine ja karmistamine on justiitsministeeriumi pädevuses, kuid nagu minister Raivo Aeg välja toob, nendest ei piisa.

EMOde kasutuspraktika suurendamine

«Politseis, vähemalt Tallinnas, on sisse viidud töökorraldus, et kui inimene tuleb politseisse, siis ta saab sellesama uriiniproovi ka kohe politseis ära anda. Ajaliselt on iga tund hästi oluline,» ütles Aeg.

Erinevatel hinnangutel püsib korgijoogi nime alt tuntud GHB kehas 6–12 tundi. Pärast uimastamist on iga tund kriitilise tähtusega ning analüüsid peaks suutma kiiresti ära anda.

Minister Raivo Aeg näeb, et ministeeriumi järgmine samm võiks olla EMOdega edasi töötada. «Minu arust on väga oluline kokkulepete saavutamine meditsiinikeskustega, eeskätt EMOdega, mis on ka maakonnahaiglates olemas. [Tähtis on], et see ei oleks vaid kriisiabikeskustes, vaid et see võrgustik oleks oluliselt laiem,» tõi Aeg välja.

Raivo Aeg sõnas, et vaid seaduste karmistamistest korgijoogi vastu võitlemiseks ei piisa.

FOTO: Konstantin Sednev

«Ma saan aru, et seal ei ole mingit lõpliku pädevat kokkulepet, kuidas nad hakkaksid neid (uimastamise kahtlusega inimesi - toim) vastu võtma,» ütles Aeg.

Kuid neljas suuremas keskuses: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal, tegutsevad ka kriisiabikeskused, kes sellist teenust pakuvad. Kuid nendega on probleem.

«Inimesel oleks võimalus minna ka kriisiabikeskusesse (SAK), mis on 24/7 avatud. Kriisiabikeskus, nagu ma aru saan, seal peab olema toimunud seksuaalne väärkohtlemine. Lihtsalt uimastamise kahtluse korral nemad ei võta vastu,» tõi Aeg välja.

Seksuaalvägivallakiirabikeskus ehk SAKi võimaluste teavitamiseks on kevadel 2019 valminud SAKi teenuseid tutvustav videoklipp. SAK pakub kannatanule võimalust anda uriini- ja veenivere proov, et sealt vajadusel uimastamise jälgi määrata.

Minister sõnas, et riik peab saavutama olukorra, et kui inimestest on kuritarvitatud, isegi mitte tingimata seksuaalselt, siis peab olema süsteem, kus ta saab abi.

«Läheb ta siis politseisse või medisitsiiniasutusse. Need on kaks sellist kohta, kus töö on tagatud 24/7. Sealt peab olema võimalik kogu aeg abi saada,» ütles Aeg ja lisas, et abi peaks saama ka maakonnahaiglates.

Minister sõnas, et testide tegemises ja laborile esitamises ei ole midagi keerulist. Maakonnahaiglates võetakse joobekahtluse korral vereproov, see pakendatakse ja saadetakse ekspertiisi. Raivo Aeg sõnas, et täpselt sama süsteem oleks ka korgijoogi kahtlusega: proovi võtmine, pakendamine ja ekspertiisi saatmine.

«Sellega me saaksime oluliselt tuge juurde anda,» ütles Aeg.

Raivo Aeg pakkus välja eraldi kiirtesterid.

FOTO: Konstantin Sednev

Justiitsministeeriumi valitsemisalas on ka kohtuekspertiisi uurimiskeskus. Kui inimene läheb nende ukse taha, siis on nemad ka valmis inimese vastu võtma. «Aga seal on see võimalik vaid töö ajal (E–R 9–17), sest öövalvet seal ei ole. Kuid tavaliselt, kus need probleemid tekivad, need on õhtune või öine aeg ja nädalavahetustel. Seal EKEI väga palju ei aita,» selgitas minister.

EMOd abistavad vaid eluohtliku olukorra puhul

Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Märt Põlluveer sõnas, et kui tuleb justiitsministri Raivo Aegi pakutud uus regulatsioon, siis hakatakse ka selle järgi käituma.

ITK praegune tööpraktika on praegu selline, et kui EMOsse jõuab korgijoogi kahtlusega inimene ja tegu on eluohtliku olukorraga, siis osutatakse talle erakorralist abi, s.o meditsiiniabi, mille osutamise edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

«Absoluutne enamus sellise kahtlusega inimesi pöördub EMOsse ise, rahulikus ja stabiilses terviseseisundis. Soovitame tal pöörduda politseisse, sest tegu ei ole erakorralise haigega ja ohtu elule reeglina ei ole,» sõnas Põlluveer.

Kui siis politsei otsustab, et asjaga on vaja edasi tegutseda, siis tuleb ta koos inimesega EMOsse, kust võetakse nõutud proovid ja saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laborisse, mis on akrediteeritud labor. ITK labor ei ole akrediteeritud sellisel tasemel ja selles laboris tehtud uuringud ei ole kohtus pädevad.

Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel on ära toodud, et vastavalt seadusandlusele saavad neilt ekspertiise ja uuringuid tellida kohtud, prokuratuurid, uurimisasutused, väärteo kohtuvälised menetlejad, haldusorganid ja riigiasutused. Menetluse algatamiseks palub instituut pöörduda politsei, prokuratuuri või kohtu poole.

Sama soovitab ka dr Märt Põlluveer. «Kui teil on kahtlus, et olete langenud korgijoogi ohvriks, pöörduge palun politseisse. Politsei uurib selliseid juhtumeid ja otsustab, kas on vaja teha meditsiinilisi uuringuid. Vähetähtis ei ole ka fakt, et politseil on finantsvahendid, et uuringuid teha,» sõnas ta.

Inimestel eraldi kiirtesterid

Justiitsminister Raivo Aeg pakkus ühe lahendusena välja kiirtesterite tihedama kasutamise.

«Minu arust on äärmiselt jälk, kui baarmenid kuritarvitavad [oma positsiooni]. Inimene, kui ta läheb [baaris jooki ostma], siis kõige vähem ta kahtlustab seda baarmeni, kes on sigaduse korda saatnud. Aga kui oleksid olemas sellised individuaalsed testerid, ma ei kujuta ette, missugused nad siis oleksid, aga kui inimene joogi baarileti ääres ostab, siis ta saab kohe testeri abil vaadata, kas asi on õige või ei ole,» tõi Aeg välja ja lisas, et need peaksid olema hästi mugavad kasutada.

Turul juba on praegu testrid olemas. Testrit kasutades tuleb tilgutada jooki testril olevale alusele ja kui see värvi muudab, siis näitab see GHB sisaldust.

Raivo Aeg sõnas, et see on äärmiselt jälk, kui baarmenid kliente uimastavad.

FOTO: Konstantin Sednev

Vaatamata testrite olemasolule ei ole need populaarsed. Raivo Aeg leiab, et naised, kes langevad suurema tõenäosusega seksuaalse rünnaku ohvriks, peaksid ja võiksid neid testreid oma käekotis kaasas kanda. Teadmine testri olemasolust võib tihti toimida ka preventatiivse vahendina.

«Kui see teadmine levib baarmenide seas, et kohe nende silme all saab testi ära teha ja test näitab GHB kasutamist, siis kohe on võimalik kutsuda politsei ja seda asja menetlema hakata. Nende baarmenide tahe petta kaob kiiresti,» leiab minister Aeg.

GHB on lõbustusastustes olemas, kuid mitte kõige suurem probleem

Justiitsministeerium on korgijoogi probleemiga tõsisemalt tegelenud alates eelmise aasta lõpust. Samal ajal on ka Põhja regiooni politsei korgijoogi olukorda vaadanud ja hinnanud.

Narko- ja organiseeritud kuritegude talituse ametnikud kontrollisid novembris ja detsembris Tallinna populaarsemaid ööklubisid ja baare (Factory, 9/11, Teater, Hollywood, Amigo, Privé, Studio, Venus, Deja Vu, Cathouse, Hall, Vabank, Suhkrumoll). Suuremaid ööklubisid külastati mitmel korral, sealhulgas kontrolliti ka 16+ pidusid, eesmärgiga tuvastada võimalikke uimastamisi. Pöörati tähelepanu ka uimastite tarvitamisele ning turvameetmete rakendamisele lõbustusasutustes. Uimastamisjuhtumeid nendes lõbustusasutustes kontrollimise käigus ei tuvastatud.

Menetluse käigus selgus, et GHB ehk korgijoogiga ei olnud seotud ükski, vaid tegu oli ravimite või muude droogidega.

Probleemsemaid klubisid iseloomustas nõrk turvakontroll sisenemisel ja turvameeskonna vähene huvi ruumides toimuva suhtes. Joobes kliente suunatakse klubi ruumidest välja, tihti külma kätte, veendumata, kas inimene on võimeline omal jõul turvalisse kohta jõudma. Minister Raivo Aeg lisas, et klubid on aktiivsed kontrollima seda, et keegi oma alkoholiga sisse ei tuleks, kuid nagu reid näitab, siis peaks sama tegema ka korgijoogi ja muude narkootiliste ainetega.

Klubides nähtust ajendatuna kohtusid kriminaalbüroo juht ja Kesklinna politseijaoskonna juht Eesti Turvaettevõtete Liiduga, kus arutati olukorda klubides ja anti edasi politsei soovitus tõhustada turvakontrolle klubisse sisenemisel uimastite ja ohtlike esemete leidmiseks ning laiendada turvameeskonna vastutusala ja huvi klubi vahetus lähedus toimuva suhtes.

Postimehe ajakirjanik Heelia Sillamaa tegi ka ise eksperimendi, kus ta Alcoscani pangakaardisuuruseid kiirtestreid kasutas, käies ööklubides Studio, Amigo, Myndi, Veenus, Hollywood ja Teater, et vaadata, kas talle joogi sisse pannakse GHBd või ei. Ajakirjanik tuvastas eksperimendi käigus, et ühel korral pandi tema joogi sisse GHBd ja see toimus Amigos.

Narkootilist ainet GHB on levitatud Eestis tihti taolistes pudelikestes.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Minister Raivo Aeg ütles, et korgijoogi probleem kindlasti eksisteerib, isegi 1–2 juhtumit on palju.

Inimesed tarvitavad narkootikume vabatahtlikult

Minister Raivo Aeg sõnas, et eeldada võib, et Tallinnas on see probleem kõige teravam ja ööelu on seal kõige aktiivsem. Sellest lähtuvalt on probleemiga tõsisemalt just seal tegelema hakatud ning politsei on uimastamiste kohta hakanud pidama ka statistikat.

«Põhjaprefektuur hakkas septembrist eraldiseisvalt statistikat koguma, et selgust saada, kui tõsine see probleem siis on,» sõnas Raivo Aeg. «Nad on selle ajaga tuvastanud (alates oktoobrist) 18 teadet võimaliku uimastamise kohta ning viis vägistamise kohta.»

Neid numbreid selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares, kuid tema andmetel on alates septembrist tuvastatud 20 teadet uimastamise kohta.

Tänase seisuga (12.06) on Põhja prefektuuris alates septembrist registreeritud 20 teadet uimastamise kahtlusest. «Kõikide juhtumite puhul oleme kontrollinud sündmuse asjaolusid, et kahtlusele kinnitust leida,» sõnas Vares.

«Kuuel juhul on ekspertiis tuvastanud narkootilist või psühhotroopset ainet, ent ühelgi juhul pole selleks aineks GHB. Paljudel juhtudel on ekspertiis tuvastanud inimese kehast retseptiravimeid ning enamikul juhtudel on ekspertiis tuvastanud ka alkoholi. Teatavasti võib retseptiravimite tarvitamine koos alkoholiga mõjuda ettearvamatult, mistõttu soovitame ravimeid tarvitavatel inimestel seda jälgida,» lisas Vares.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse osakond püüab uurimise käigus alati välja selgitada, kuidas narkootiline aine organismi sattus. Ühel juhul oli ekspertiisi järgi avaldaja kehas jälgi kokaiinile, kuid hiljem selgus, et inimene oli narkootilist ainet tarvitanud vabatahtlikult. Teises menetluses ilmnes, et avaldajale andis ainet (amfetamiini) üle tema enda sõber. Samuti on menetluses kriminaalasi naisterahva kohta, kes andis kanepiga segatud kooki sõbrannale viimase teadmata. See viitab probleemile, et keelatud aineid antakse tuttavatele kergekäeliselt üle, olles hoolimatud oma sõprade tervise suhtes ning pannes oma lähedased seeläbi ohtu.

«Senistes lõpetatud menetlustes oleme selgitanud välja, et inimene on narkootilist ainet tarvitanud iseseisvalt ja vabatahtlikult,» ütles Vares.

Sel aastal on laekunud seitse teadet abitus seisundis vägistamise kahtluse kohta, kuid mitte ühelgi juhul ei ole nendes menetlustes ekspertiisiga tuvastatud kannatanu organismist narkootilist ainet.

Raivo Aeg tahab tõhustada EMOde tööpraktikat.

FOTO: Konstantin Sednev

Justiitsminister Raivo Aeg lisas, et kuigi kõige enam leiab korgijoogi uimastamise juhtumeid aset Tallinnas, siis ei saa öelda, et mujal Eestis neid probleeme ei esine.

«Ega mul ka siin täna [lahendusi] pole, et teeme selle ära, siis on probleem lahendatud. Kindlasti on võimalik olukorda leevendada. Nagu ei ole 100 protsenti võimalik kuritegevust kaotada, ei ole võimalik ka ühte kuritegevuse liiki ära kaotada,» sõnas minister Raivo Aeg.