Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

PILDID ja VIDEO Vincent van Gogh’i mõistatus: kas kunstnik tulistas end ise või tegi seda keegi teine?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy

Prantsusmaal Pariisis Drouot’ oksjonimajas näeb püstolit, millest hollandlasest kunstnik Vincent van Gogh end ametlikel andmetel surmavalt tulistas.

See pannakse 19. juunil seal oksjonile ja ekspertide hinnangul võib selle hinnaks kujuneda 40 000 – 60 000 eurot, teatab livescience.com.

Van Goghi püstoliga seoses käivitus taas debatt, kas kunstnik tulistas end ise või vajutas keegi teine päästikule. Igatahes võttis see lask kunstnikult elu.

Aastakümneid on arvatud, et van Gogh tulistas end 27. juulil 1890 meeleheitehoos rindu, tehes enesetapu. 

Vincent van Gogh'i portreega plakat ja relv, millest ta end tulistas
Vincent van Gogh'i portreega plakat ja relv, millest ta end tulistas Foto: EPA/Scanpix

Van Gogh vigastas end raskelt, kuid ta elas veel 30 tundi pärast tulistamist. Venna Theo van Goghi teatel olid kunstniku viimased sõnad: «Kurbus kestab igavesti».

Juba aastaid enne surma tekkis van Goghil depressioon. Tal oli ka kunstiteemaline vaidlus kolleegi Paul Gaugin'iga, mille tõttu ta endal vasaku kõrva peast lõikas.

2011. aastal avaldasid Gregory White Smith ja Steven Naifeh ta elulooraamatu «Van Gogh: The Life», milles väidavad, et van Gogh ei tapnud end ise, vaid ta relv sattus 16-aastase René Secrétani kätte, kes kogemata kunstnikku surmavalt tulistas.

Secrétan ja ta vend, kes koos perega 1890. aasta suvel Auvers-sur-Oise’is puhkasid, sõbrunesid van Gogh’iga ja nad käisid tal külas.

Raamatu autorite sõnul on van Gogh’i elu viimased hetked täis segadust, kuid nende arvates võis kunstniku ja Secrétani vahel lahvatada tüli, mille käigus läks noormehel relv lahti.

Van Gogh tahtis enne surma jätta mulje, et tema tulistas ennast, mitte Secrétan, sest ta ei soovinud poisile sekeldusi politseiga. 

Osa van Gogh’i elu kajastanutest ei usu, et keegi teine võis kunstnikku tulistada, vaid ta tegi seda ise, olles sügavas depressioonis.

Van Gogh’ile saatuslikuks saanud relv on Belgias valmistatud seitsmemillimeetrine Lefaucheux revolver, mis oli 19. sajandi lõpus populaarne käsirelv.

Relv, millest Vincent van Gogh end tulistas
Relv, millest Vincent van Gogh end tulistas Foto: EPA/Scanpix

Arst leidis sellest relvast välja lastud kuuli van Goghi surnukeha lahkamisel. Ajaloolised meditsiinidokumendid näitavad, et kuna van Gogh oli nõrk, siis ei olnud ta lask väga tugev. Selle tõttu võis ta elada veel tunde pärast tulistamist.

Van Gogh’ile omistatud püstoli leidis üks farmer 1965. aastat oma maalt. Siis oli van Gogh’i surmast möödas 75 aastat ning püstol oli väga roostes ja kasutuskõlbmatu.

Ta andis selle kohaliku hotelli omanikele, selles hotellis van Gogh 1890. aastal suri.

Oksjonimaja esindaja Grégoire Veyrès’ teatel näitas laboriuuring, et van Gogh’ile omistatud relv on olnud pinnases vähemalt 50 aastat.

Pärast van Gogh’i surma muutusid ta maalid väga populaarseks ja paljud jõukad ostsid neid.

Van Gogh’i nüüd elavad sugulased ei usu, et kunstnik kaotas elu juhuse läbi, nad pooldavad enesetaputeooriat.

Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 Holland Zundert – 29. juuli 1890 Prantsusmaa Auvers-sur-Oise) oli hollandi postimpressionistist maalikunstnik, kes lõi oma teosed 10 aasta jooksul.

Vincent von Gogh'i portreemaal
Vincent von Gogh'i portreemaal Foto: Personalities / ©1999 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Van Gogh’i suurnäitus toimus Pariisis 1901, mis oli 11 aastat pärast ta surma. Seal oli väljas 71 ta teost.

Van Gogh’i kõige kallim maal on «Dr. Gachet portree», mille eest maksti 1990. aastal 82 miljonit dollarit.

Tagasi üles