:format(webp)/nginx/o/2019/06/17/12272177t1h1894.jpg)
Põhja-Ameerikas looduses kasvav lihasööja taim purpurne näpitslill (Sarracenia purpurea) maiustab väikeste salamandritega.
Video: lihasööja taim ahmib noori salamandreid, uputades nad «apelsinimahlas»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid Ontarios taimi, mille iga viienda õiesüdamikust leidsid nad seal happe tõttu hukkunud salamandreid, kuid ka putukaid, teatab livescience.com.
Purpursel näpitslillel, mida nimetatakse ka kilpkonna sokkideks, on valida sadade putukaliikide vahel, kuid hiljutine uuring näitas, et nende menüüs on ka noori salamandreid, kes ei oska neid taimi ohuks pidada.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/17/12272175t1h94c2.jpg)
«Tegemist oli ootamatu avastusega paigas, kus peaaegu kõik taimed ja loomad on mitu korda läbi uuritud,» teatas Ontario Guelphi ülikooli bioloog Alex Smith.
«Tulevikus võib olla paikades, kus need lihasööjad taimed kasvavad, interaktiivsed infotahvlid, millel on hoiatus külastajatele: «Ärge lahkuge käiguteelt ja jälgige oma lapsi, sest siin on taimed, mis maiustavad selgroogsetega». Ka inimene on selgroogne,» jätkas Smith humoorikalt.
Maailmas on umbes 600 liiki lihasööjaid taimi ja purpurne näpitslill on üks nendest.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/17/12272180t1h1079.jpg)
Peekrikujuliste õisikutega lihasööja taim korjab vihmavett, milles segunevad selle taime mürgid. Kui putukad lähevad taimesse vett jooma, saavad nad mürgistuse ja jäävad sellesse vette ning taim seedib nad ära.
Bioloog Smith uuris koos kolleegide ja üliõpilastega Kanada Ontario Alonquini looduskaitsealal kasvavaid lihasööjaid taimi 2017 ja 2018 ning lisaks putukatele leidsid nad sealt ka nii elusaid kui surnud salamandreid.
«Kui mina ja mu üliõpilased selles taimes salamandreid nägime, oli see uskumatu ja tahtmatult tulid üle huulte vägisõnad,» meenutas teadlane.
Nad uurisid lihasööjaid taimi hilissuvel, mil noored salamandrid teevad läbi metamorfoosi, minnes esmakordselt veekeskkonnast maismaale.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/17/12272174t1hea5a.jpg)
Uuritud taimedest 20 protsendil oli vähemalt üks salamander «suus» ning mitmel taimel ka kaks ja rohkem salamandrit.
Olles jäänud purpurse näpitslille lõksu, võivad salamandrid olla sealses vesises keskkonnas elus 3–19 päeva, kuid siis saab sellest neile märg haud. Osa salamanderid upub, osa nälgib surnuks ja osa võivad elu kaotada taimes oleva kuumuse ja mürkide tõttu. Taimes olev happeline vedelik on salamandritele surmav, sest selle pH on alla 4, olles umbes sama happeline kui apelsinimahl.
Pärast hukkumist laguneb salamander vähem kui kümne päevaga ja taim saab kena kõhutäie.
Uuringu kohaselt umbes viis protsenti noortest salamandritest kaotab lihasööja taimede tõttu elu.
Teadlased ei tea veel täpselt, mis tõmbab väikeseid salamandreid ohtlike taimede poole, kuid oletatakse, et eelkõie kogenematus või siis nad märkavad putukaid, kes lähevad taimesse ja järgnevad neile.
Salamandreid võib peibutada ka sellest taimest leviv magus nektarilõhn.
«Igatahes nüüd on selge, et need lihatoidulised taimed on rohkem lihatoidulised, kui varem arvasime. Nad on lausa koletised, kes ahmivad ka salamandreid, kes on võrdlemisi suured,» teatasid Kanada bioloogid.