Eesti muusikute seas leviv joogikõrte vastane üleskutse hirmutab lihasehaigeid

Lauljatar Laura Põldvere võitleb kõrrevaba Eesti eest.

FOTO: Kuvatõmmis videost

Mai alguses hakkas Eesti muusikute seas levima üleskutse lisada esinemistingimustesse klausel, et kontserdil ei tohi kasutada ühekordseid plastkõrsi. See ettepanek võib jätta lihasehaiged aga täbarasse olukorda.

Kõrrevaba Eesti väljakutset alustasid Võsu räpipunt 5miinust, lauljatar Laura Põldvere ja räppar Genka, kes lisasid oma rider'isse punkti, et nende kontsertidel jooke plastkõrtega serveerida ei tohi.

Kuu jooksul on selle loodushoidliku otsuse vastu võtnud veel ansambel Shanon, Liis Lemsalu, Reket, NOËP, noored räpparid Pluuto ja villemdrillem ning äsja kohtus käinud Uku Arop ehk Suur Papa.

Ainuüksi Tallinnas kasutatakse igal reedel umbes 30 000 kõrt, teatatakse kõrrevaba liikumise Facebooki lehel, ning maailma randades arvatakse olevat kokku 8,3 miljardit kõrt.

Keskkonnasäästlik üleskutse jätab tähelepanuta aga lihasehaigusega inimesed, leiab Eesti Lihasehaigete Seltsi juhatuse esimees Jüri Lehtmets. «Armsad muusikud, Eesti Lihasehaigete Seltsi esimehena pean meelde tuletama fänne, kes saavad jooke nautida ainult läbi kõrre, sest lihtsalt ei jõua tassi suuni tõsta,» kirjutas Lehtmets Facebookis.

Lehtmetsa sõnul on kõrred vajalikud, kuna kui abiline proovib lihasehaiget topsist joota, võib jook kergesti peale minna või haige isegi lämbuda. «Nagu ikka, inimesed võivad unustada ja ei sooviks, et õhtu kõrre maha ununemise tõttu kuival olles mööda tuleb saata,» põhjendas seltsi esimees, miks pole alati ka tolku soovitusest kõrt kaasas kanda.

ELSi juhatuse esimees Jüri Lehtmets ja tema vend Mart Lehtmets presidendi vastuvõtul 2018.

FOTO: Raigo Pajula/Arno Mikkor/Vabariigi Presidendi Kantselei

Lihasehaigete seisukohalt on üleskutse samaväärne olukorraga, kus iga inimene peaks pudeliavaja ise peole või kontserdile kaasa võtma.

Lehtmets avaldas kommentaaris lootust luua kõikide jaoks sobilik rider. «Näiteks kõrsi pandaks jooki ainult küsimisel ja kõrred poleks letil, vaid baarmeni selja taga,» pakkus seltsi esimees välja.

Kuna lihasehaiged vajavad joomiseks painduvat kõrt, ei lahenda probleemi ka metallist, bambusest, klaasist, silikoonist, paberist ega isegi akrüülist või makaronidest alternatiivid, mida praegu pakutakse.

Keskkonnasõbralikumad biolagunevad kõrred ei sobi üle 40-kraadiste vedelike tarbimiseks, kuid näiteks kohvi serveerimise temperatuur on tavaliselt umbes 70 kraadi. Biolagunevatest paberkõrtest on lihtne ka läbi hammustada, kirjutab rohelise elustiili portaal Bioneer.

Paberist joogikõrred võivad küll keskkonnasõbralikud olla, aga need ei paindu ega kannata kuuma.

FOTO: PA images/Scanpix

Eesti Lihasehaigete Selts on ühendus, mille eesmärk on parandada lihasehaigusega inimeste elukvaliteeti, on kirjas ELSi kodulehel.

Närvi-lihasehaigused tekivad, kui tahtele alluvad lihased kehas või neid kontrollivad närvid on kahjustatud ega tööta seetõttu korralikult. Häireid võib esineda mistahes lihastes, kõige sagedamini on kahjustatud käe- ja jalalihaste talitlus. Nõrgeneda võivad ka silma-, kõne-, närimis- ja haiguse hilises staadiumis ka hingamislihased.

Kõrrevaba liikumise eestvedajad jätsid Facebooki kommentaariumis Lehtmetsale vastamata, kuid soostusid olukorda, kus lihasehaiged võivad loodushoidlikkuse nimel täbarasse olukorda jääda, selgitama Elu24-le.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete peaspetsialisti Kadri Kauksi sõnul on liikumise eesmärk vabaneda ühekordsetest plastkõrtest, mida siiamaani üritustel, klubides ja toitlustuskohtades massiliselt kasutatakse – kõiksugu alternatiivid on aga teretulnud.

Liikumise vedajad on kursis, et painduvad plastkõrred on lihasehaigetele praegu parim lahendus ning plaanivad sellega ka muusikute rider'ites arvestada. «Sel nädalal kohtume ELSiga, et mõelda koos, milline lahendus on parim, et üldine plastkõrtest loobumine nende võimalusi vaba aega veeta ei kahandaks,» lubas Kauksi.​

Liikumise Facebooki lehelt leiab endiselt loosungi «Meie kontsertidel luristajad ei käi, ainult need, kes normaalselt rüübata oskavad!», mis arusaadaval põhjusel lihasehaigeid riivab. «Meil ei ole olnud mõtteski kedagi halvustada ning «luristajate» sõnum käis ainult ja ainult nende kohta, kes joovad plastkõrrest n-ö moe pärast,» selgitas Kauksi.

Euroopa parlamendis kiideti tänavu märtsis heaks eeskirjad, millega keelatakse ühekordselt kasutatavad plastesemed, nagu taldrikud, söögiriistad, kõrred ja vatitikud. Plastist joogikõrred keelatakse Euroopa Liidus ära 2021. aastaks.

2021. aastast enam plastkõrtest jooki luristada ei saa.

FOTO: Caro/ScanPix

Populaarne

Tagasi üles