:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258694t1hbdc9.jpg)
USA filmimekas Hollywoodis on juba aastakümneid filme vändatud, kuid alati ei ole võtted kulgenud oodatult, vaid ette on tulnud ka õnnetus- ja surmajuhtumeid.
Video: kummalised õnnetus- ja surmajuhtumid Hollywoodi filmide võtetel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldjoontes on nii näitlejate kui võttemeeskonna turvalisus tagatud, kuid siiski on leidnud aset juhtumeid, mille tõttu on turvalisusreegleid tulnud muuta ja karmistada, teatab iltasanomat.fi.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258685t1h9059.jpg)
Hollywoodi üks tuntumaid surmajuhtumeid leidis aset filmi «The Crow» võtetel peategelast kehastanud Brandon Leega (1965 – 1993), kelle isa oli tuntud võitluskunstide meister ja näitleja Bruce Lee (1940 – 1973), kes samuti kummalistel ajaoludel filmivõtetel suri.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258707t1hd7d1.jpg)
Filmis «The Crow» on palju tulistamistseene, kus kasutati paukpadruneid. Oma näitlejakarjääri alguses olnud Brandon Lee sai paukpadrunite tabamuse kõhtu, mille tagajärjel tal raske siseorganite vigastus tekkis.
USA meedia kirjutas: «Kuulsa Bruce Lee poeg, 28-aastane Brandon Lee sai põnevusmäruli «The Crow» võtetel raskelt vigastada ja suri. Võtted toimuvad Põhja-Carolinas Wilmingtobis Carolco stuudios».
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258686t1h3318.jpg)
Stuudio lasi Lee surmajuhtumit uurida ja ilmnes, et ühes relvas oli vigane padrun, mis laskmisel plahvatas ja mille osad lendasid Lee kõhtu.
Brandon Lee viidi kiiresti haiglasse, kus talle tehti operatsioon, mis kestis kuus tundi. Näitlejal oli siseorganite verejooks, mida kirurgid ei suutnud peatad ja ta suri selle tõttu.
Lee kõhupiirkonnast leiti 11-millimeetrise kuuli tükke. Miks ja kuidas see võtetel relva sai ja sealt välja lasti, ei selgunud. Juhtumit käsitleti õnnestusena ja seda ei uuritud edasi.
Leed võtteplatsil tulistanud näitleja Michael Massee sai juhtumist trauma, mille tõttu ta oli üks aasta psühholoogilisel ravil.
Massee sõnas 2005. aastal antud intervjuus, et ta ei unusta seda juhtumit kunagi ja see saadab teda elu lõpuni.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258693t1h6f3e.jpg)
Näitleja Tom Cruise sai maailmakuulsaks rolliga 1986. aasta menufilmis «Top Gun», kus ta kehastab hävituslennuki pilooti Pete «Maverick» Mitchelli.
See film läks ajalukku mitmete lennustseenidega, mille taga olid kogenud piloodid, kelle lennukite külge olid kinnitatud kaamerad.
Üks neist pilootidest oli Arthur Everett Scholl, kes lendas Pitts S-2 kahekohalise lennukiga.
Schollil oli enne selle filmi tegemist seljataga pikk karjäär piloodina, lisaks oli ta lennundusõppejõud San Bernandino Valley tehnikaülikoolis.
Ta andis nii lennutunde kui esines lennu-show’del.
Režissöör Tony Scott palus Schollil teha «Top Guni» lendamisstseenide taustavõtteid. Ühel võttel tegi Scholl mitmeid ohtlikke trikke, kaasa arvatud flat spin'i, milles piloot suunab lennuki pöörlevasse kontrollitud vabalangusse.
Keset trikki teatas Scholl raadio teel ta lähedal lennanud paarimehele, et tal on mingi tehniline probleem.
Scholl ei suutnud enam lennukit kontrollida ja see kukkus Vaiksesse ookeani. Ta paarimees lendas õnnetuskohta, leides veepinnalt lennukitükke ja kütuselaike.
Käivitati Scholli surnukeha ja lennuki otsing, kuid neid ei leitud.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258696t1he68a.jpg)
New Yorgist pärit režissöör Henry Blight Halicki on tuntud 1974. aasta filmist «Gone in 60 Seconds». Autoentusiastist režissöörile kuulus vanade autode lõhkumise ja pukseerimise firma, mille tuludest ta selle filmi tegi. Kuna tal oli võtete jaoks palju vanasid autosid, siis sai ta nende abil filmi tegemisel raha kokku hoida.
1960. aastate keskel süüdistasid võimud Halickit autode vargustega tegelevasse grupeeringusse kuulumises. Väidetavalt pandi varastatud autodele lammutustöökojast pärit osi, et neid autosid muuta ja muudetuna edasi müüa.
Halicki filmi «Gone in 60 Seconds» stsenaariumis on viiteid sellele.
1989. aasta suvel käivitusid «Gone in 60 Seconds 2» võtted. 20. augustil 1989 võeti New Yorgis üles dramaatilisi kaadreid, milles 49 meetri kõrgune veetorn pidi ümber kukkuma. Võtted ei kulgenud oodatult ja käivitus omalaadne doominoefekt.
Veetorni püsti hoidnud traat läks katki, lõhkudes ka juures olnud telefoniliini. Telefoniliini post kukkus 48-aastase režissööri peale, kes sündmuskohal silmapilkselt suri.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258759t1h3f16.jpg)
1974. aasta filmist tehti uus variant 2000. aastal. Režissöör Dominic Sena filmis kehastasid peaosi Nicolas Cage ja Angelina Jolie. Halicki algupärasest stsenaariumist oli selles linateoses vähe alles.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258699t1h0185.jpg)
Režissöör Steven Spielberg tegi 1983. aastal ulmeõudusfilmi «Twilight Zone: The Movie», mis põhines 1950. – 1960. aastate USA telesarjal «Twilight Zone».
USA näitleja Vic Morrow mängis koos kahe Vietnami päritolu lapse, Myca Dinh Leni ja Renee Shin-Yi Cheniga. Nad on koos stseenis, kus põgenevad Vietnami külast USA helikopteri eest.
Vietnami sõjast tuntud Bell UH-1 Huey helikopter lendas selle võtte ajal maapinnast umbes 30 meetri kõrgusel pürotehnika läheduses, millega imiteeriti plahvatust.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258770t1hb7a6.jpg)
Plahvatuses tekkinud sädemed tabasid kopteri sabarootorit, mis sai kahjustada ja süttis. Piloot ei tulnud enam helikopteri juhtimisega toime ja see kukkus nätlejatele peale. Kõik kolm hukkusid silmapilkselt.
Režisöör Jon Landis ja veel neli selle filmiga seotud inimest anti kohtu alla. Morrow ja kahe lapsenäitleja perekonnad ning filmitegijad jõudsid lõpuks kohtuväliselt kokkuleppele.
Selles loos ära toodud õnnetused on aidanud kaasa filmivõtete turvalisusreeglite karmistamisele nii maal kui õhus.